Aol, ku rahvas om mugu inämb murrõn tuu peräst, et uma riik kurnas mi umma maad ja luudust, om hää kuulda, ku mõnõlõ tsiatembolõ ka käsi ette pandas.

Kittüs keskkunnaammõtilõ julgusõ iist tetä Eestin edimäne sääne otsus ja tunnista nipimeistrist lumbikaibja «lump» iks kaivandusõs, mille päätsiht paistus ollõv vällä kaivõdu liiva ja ruusaga ärri tetä.

Looda, et ka tõisi Eesti nipimiihi naatas vahtsõ maapõvvõsäädüse abiga vaihõlõ võtma ja näide «lumpõ» kaivanduisis tunnistama.

Ku tsiht om liiva-ruusa müvvä, käügu tuu asi iks ammõtlikku tiid pite: kõgõpäält piät olõma geoloogiline uurminõ, sis naabride käest küsümine, kas nä omma kaivandusõga nõun, sõs maavara kaibmisõ iist tasu masminõ ja perän mulgu kõrdategemine.

Või arvada, et ku tõtõst lätt Rail Balticu ehitämises, sis naatas kaivandus-lupõ suurõmba huuga küsümä. Parhilla om Vanal-Võromaal vällä antu ütsigu vahtsõ geoloogilidsõ uurmisõ lua, vaivalt tuu nii jääs.

Nii et kaegõ iks huulsahe uma valla kodolehekülge, kohe sääne teedüs vällä pantas. Sis saati õigõl aol märku anda, ku kaivandus kodolõ pall’o lähküle jääs vai teile ei passi, et kodomaja takast nakkasõ liiva-ja ruusamassina müüdä vuurma.

harju-ylle


Harju Ülle
päätoimõndaja

Jaga seod artiklit