1846. aastal luudi Rõugõn kihlkunnakuul: 25 last naksi opma olõkatussõga elotarõn. 1883. aastal sai valmis koolimaja, kon Rõugõ kuul om täämbädse pääväni.

Kihlkunnakoolin opsõ poiskõsõ lugõma, kirotama, kerigulaulõ laulma, rehkendämä ja saiva usuoppust. Koolioppusõ kats päämist alostalla olli kristlik eloviis ja esämaa-armastus.

Päält 150 aastaga tagasi naati koolin saksa kiilt oppama ja tetti tuud nii häste, et lõpõtaja saiva ilma vaivalda sisse Tarto oppajidõ seminärri.

A sis tull’ hädä: 1884. aastal kässe vinnestäjä naada koolin hoobis vinne keeli oppama. No kuul jäi iks populaarsõs edesi ja Rõugõhe tulti kuuli nii Setomaalt, Tartomaalt ku eski Riia liinast. Täämbäne Rõugõ härgütüs «Trehvämi Rõugõn!» olõs ka tuudaigu häste pasnu.

Ruusmaa Arthur, Vana-Võromaa muusõummõ päävarahoitja


Rõugõ kihlkunna kuulmeistre 1872. aastal, kesken om Rõugõ keriguopõtaja Friedrich August Hollmann, perästine Tarto oppajidõ seminäri juht. Pilt om peri Vana-Võromaa kultuurikua muusõumist.

Jaga seod artiklit