Om ilman sulikit!

Ütel kinäl pääväl tull’ aolehetoimõndustõ nuur miis ja pand’ aokiränigu ette lavva pääle viinapudõli.

Naisaokiränik hiitü är. Säänest asja es olõ timä pikä tüüao seen viil olnu, et tälle kesk valgõt päivä viina pakutas!

A mehe jutust tull’ vällä midägi muud. Tollõ noorõ mehe perre oll’ sündünü poig. Vana eesti kombõ perrä ostsõ tä poodist pudõli, et tüüseldsiliidsiga titavarbit leota. A viinapudõlin oll’ selge vesi!

Kuis tuu sinnä sai, toda värki nuur papa nüüt ai. Oll’ käünü joba poodin, koopõratiivin ja tarbijakaitsõn, otsa pääle tä kongi es saa.

Paar nädälit ildamba selet’ Tarto leht, kuis sääl liinan suligu viina ostiva. Tulliva katõ-kolmõkõistõ puuti. Üts miihist küsse neli pudõlit. Masmisõ aigu tull’ vällä, et nelä jaos rahha ei jakku.

Vahepääl oll’ kambamiis pudõli portvelli ladunu. Kats tull’ tagasi anda. Kaupmiis muidoki es tiiä, er portvelin olli kavalalõ korgidu pudõli viiga. Nuu viipudõli nõst’ kaupmiis viina päähä riioli pääle tagasi. Säändside sulikidõ ohvris trehväs’ ka nuur papa Võron.

Aigu om pall’o müüdä lännü. Tuu poiskõnõ, kink varbit es saa kombõ perrä leota, om parhilla säändsen vannusõn, ku oll’ esä timä sündümise aigu. Vast timäl lätt parõmbidõ.

A tuud massa-i joht luuta, et suligu omma ilmast kaonu.

Jaga seod artiklit
Share On Facebook
Share On Twitter
Share On Google Plus
Contact us