Kuulsa nime solvaminõ

Gümnaasiumi perämädse klassi opilasõ pidi läbi lugõma terve virna raamatit. Abiturient Oskar oll’ hädän: suur jago kirändüsklassikast oll’ timä meelest määnegi hämmär targutaminõ – saa es nõiakooli opilasõ Harry Potteri seikluisiga võrrõldagi…

«Stepihundi» ja mõnõ tõsõ lugi Oskar iks läbi. No Ristikivi «Hingede üü» oll’ nuurmehe jaos õks liig mis liig. Tä võidõl’ õdagu unõga ja jüräsi iks kuigimuudu taastki raamatust läbi, et koolin mitte häppü jäiä.

Hummogu tuhisi Oskar vihast puhisõdõn klassi ja kuulut’ ussõ pääl: «Seo Ristikivi om iks tävveste psühh!»

Klassikaaslasõ hoitsõ naaru kinni. Sis pand’ Oskar tähele, et klassinukan sais oppaja, kellel perekunnanimes kah Ristikivi.

Oskar hiitü hirmsahe, et äkki oppaja arvas, et jutt käü timä kotsilõ: «Oi ei, mitte teie! Iks kiränik Ristikivi!»

Oppaja kai Oskarit iks kur’a näoga edesi. «No ei massa oppaja kuulsat vannalellä iks niisama solvada,» sosist’ Oskarilõ üts tiidjämb klassikaaslanõ.

Jaga seod artiklit