Tütärlatsi pingirida nigu lillipinnär

Taa mälehtüs jääs 80ndihe aastihe. Sääne lugu juhtu üten Lõuna-Eesti keskkoolin. Koolilatsõ kanni sis vormirõivit. Mäletämi külh noid tütärlatsi sinitsit pluusõsit kruudiliidsi ündrikõga. Sis pidi kõik koolilatsõ vormirõivit kandma. A ütel tütrigul juhtu äpärdüs: mõsun oll’ midägi verevät timä pluusõ lillakasroosas muutnu. Oppaja lepse olokõrraga. Sniti perrä oll’ iks vormipluusõga tegemist.

Tuust juhtumisõst saiva herätüst tõõsõ klassisõsara. Nä osti poodist rõivavärme ja anni umilõ pluusõdõlõ vahtsõ vällänägemise. Koolin kaipsi kavala tütrigu: no midä tetä, ku mõsun sinine är kattõ! Ega tuuperäst vahtsõt pluusõt ostma lää-i… Väega popp oll’ kõllanõ, mis and’ sinitsega üten rohilidsõ. Klassin oll’ tütärlatsi pingirida nigu lillipinnär: mitmõn toonin lillat, rohilist, a sinist kah – noil, kes es viidsi värvega janti.

«Huvitav om viil tuu, et tegemist oll’ luudusainidõ klassiga,» ütel’ umast kooliaost kõnõlnu üts noist tütärlatsist, parhilla tubli pereimä.

Letialodsõ kaubandusõ kontroll

Vinne aol oll’ kombõs mõnõ konvõrentsi, istangi vai muu kuunolõki aol jaka avvo- ja tenokirju. Ütel säändsel istmisel olli ma uma tüü peräst. Pääle pääväkõrran ette nättüid juttõ naatigi rahvakontrolli aktivistele avvokirju kätte andma. Perämäne, kiä vällä kutsuti, oll’ väega väiku kasvuga meesterahvas. Sosisti hindä kõrval istjalõ: «Timä om letialodsõ kaubandusõ kontroll.» A tuu naas’ mu sõnno pääle kõva helüga naarma. Ülejäänü saalin olõja naksi vahtma sinnäpoolõ, kost naar tull’. Presiidiumilavva takast vahiti kah naarjat pahatsõlõ. Ma tei näo, et ei tiiä midägi.

Jaga seod artiklit