Midägi muud!

Üts hummok avast’ latsiaiaoppaja, et neläaastanõ poiskõnõ om närb ja uimanõ. Tä küsse latsõ käest, mis om juhtunu.

Poiskõnõ tunnist’, et imä ja esä panni üüse peeti ja tülütsi kõik aig, nii et timä es saa maada. Sõna «peeti» tekù oppaja väega valvsas. Tälle tundu, et poisi vanõmba omma kõigildõ kõrraligu inemise.

Ku imä latsõlõ perrä tull’, otsust’ latsiaiaoppaja küssü, kuis tollõ peediga as’a omma. Tä kõnõl’ latsõvanõmbalõ, mis poiskõnõ oll’ oppaja küsümise pääle kostnu.

Imä naas’ suurõ helüga naarma ja tunnist’:

«Meil käü remont ja pannimi üüse tapeeti. Tuu tüü läts’ vaivalidsõlt. Sain oll’ kõvvõr ja liim kah es kõlba. Muidoki ai sääne asi närvi pistü.»

Laadu päält

Seo süküslaadu aigu olli mõnõ kauplõmisõ kotusõ majast välän.

Üte vorstileti takan kisù müüjanoorik hoolõga suidsuplärru. Halli pilvekese hõl’osi kauba ümbre. Vanataat, kes tuud pilti näkù, ütel’ umalõ naasõlõ: «Vorstikerä olli viil veidü suitsu saanu.»

Jaga seod artiklit