Võlssi läts’!

Kasaritsa naanõ trehväú Leevi kanti. Saina pääl oll’ aigsadõ välän kuulutus küläpoodi kinnipanõkist. Kurb uudis paikligõlõ inemiisile egätahes.
Naanõ lugi kuulutust ja imeht’ väega perämäst lausõt. Sääl oll’ kirän, et puut tennäs ummi seniilseid kliente.

Ei või olla! Maal om kül pall’o vanno inemiisi, a nii ummõhtõ ei passi üteldä.

Naanõ lugi tuud lausõt üte tähe viisi viil kõrd. Sis sai: seniseid kliente. «Inemine essüs,» porisi naanõ hindäle nõna ala.

Külätark

Kusta oll’ tunnõt külätark. Tä käve küllä pite ja puistas ummi tarkuisi egä asa kotsilõ.

Kustat ei olõ inämb ammu, a timä ütlemise eläse rahva mälehtüisin edesi.

Kõrd jäi tä saisma põllu viirde, kon kolhoosinaasõ pildsõva peoga kunstväetüst. Kusta and’ õkva teedä: «Tõuvili tõotas sada grammi saaki!»

Jaga seod artiklit