Lõhnaõli ja poliitiga

Valla sotsiaalammõtnik läts’ tutva provva mano. Tuu oll’ sääne provvakõnõ, kinkalõ miildü pall’o küssü. Seokõrd tahtsõ tä tiidä:

«Mis tollõ odekolonniga vallalõ om?»

Ammõtnik ai kõrva kirki. Tä es saa küsümisest arvu. A vanaprovva lassõ edesi nigu kuulipritsist:

«Mis nä timä ümbre kisklõsõ?»

Asi oll’ segätsest segätsemb. Kunagi loeti joodikilõ sõnno pääle Troinoi peräst, et tollõ juuminõ või är tappa. A tuu oll’ väega ammu. Nüüt om demokraatia ja egäüts või juvva kõkkõ, midä taht. Elämine ja kuulminõ om su uma asi.

Vanaprovva, kes es olõ iks vastust saanu, käve vahtsõ trumbi vällä:

«Tä om jo illos naistõrahvas. Televiisorin om tedä kah sakõstõ nätä olnu.»

Sotsiaalammõtnikul lei äkki pildi ette. Tuu es olõki lõhnaõli, nigu tä edimält mõtõl’. Tuu oll’ hoobis Oudekki Loone.

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit