Kaubamajan kontrolli küüdsin

Andropovi aigu pidi kõik tüütegijä ummi tüükotussidõ pääl püsümä. Ei määnestki ümbrehulkmist!

Patutsit püüti egä päiv. Tuu jaos oll’ terve kari kontrolljit tüüle võet. Kes nä olli ja kost tulli, tuud es tiiä kiäki.

Ütel pääväl oll’ Tarto kaubamaja uss seestpuult lukku pantu. Kaubamajan nigu kõgõ pall’o rahvast. Papridõ kontroll naas’ pääle…

Tuul tunnil trehväs’ sääl olõma ka üts sessioonilõ tulnu kavvõstopja tudõng. Tä oll’ loengust är tulnu, et kaubamajan kävvü.

Tuu pääliina naanõ es lüü joht verest vällä. Vinnekiilse küsümise pääle tõmmas’ tä uhkõ liigutusõga käekotist matrikli ni ütel’ üteainsa sõna: «Sessija!»

Ei tiiä, kas mõidu dokustaadi verevä kaasõ vai eksämiil saadu viie, a tä lasti kipõlt tulõma. Arvada es saa kontroll as’ast midägi arvu, a umma ull’ust es tihka kah vällä näüdädä.

Ussõst lipsi kavvõstopjaga üten vällä viil mõnõ niudsja naasõ, kes kaibsi, et buss lätt är. Kuis asi periselt oll’, tuud tiidse nimä esi.

Tossu Tilda

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit