Jõulumälehtüs 1948. aastast

Ellimi sis Võrosuul uman majan. Esä ja üüriline Dimitri istsõ kaalakuti lavva takan, hansapitsi nõna all, ni lauliva suurõ rõõmuga mõtsan kasunust kuusõkõsõst.

Lauliva kumbki uman keelen. Dimitri oll’ sõan olnu, Berliiningi sõdinu, ja tä pluusõ pääl rõnnan kõlisi ordõni. Ma vehkse näile takti lüvvä. Ma olli säitsmeaastanõ.

Tarõn oll’ kuus. Olõ es paksõ kardinit aknidõ iin jõulupuu varjamisõs. Liinaviirsel uulitsal es putu meid kiäki.

Ümbre kuusõ kõndsõ mi vesihall kass Kiki. Äkki kräünät’ tsiidsokõnõ hallõ helüga. Tä oll’ hannaga putnu künneld kuusõpuu alomadsõ ossa pääl. Tuli karas’ kassi ilosa kahara hanna külge.

Imä kai üle köögiussõ, haard’ viikopsigu ja kistut’ tulõ. Seo oll’ edimäne tulõkah’o, midä ma nii lähküst näi. Ja imä edimäne vahva tulõkistutaja.

Jaga seod artiklit