Kae, timä kah viil!

Tsipa inne aastalõppu näüdäs’ televiisor jäl suurõ parteipääligu matussit Moskva liinan. Sai nätä matussõ rongikäüki, mille iinotsan sõitsõ auto kadonukõsõga. Auto pääle oll’ riputõt ütlemäldä pall’o avvorahho. Liikvast pildist olli vällä lõigatu varõsõ kraaksminõ ja tuu jälle mürtsähüs, ku kirst hauda lasti.

Vet egälütel omma noist päivist uma mälehtüse, elli tä kon elli. Lats tull’ latsiaiast kodo ja kõnõl’ uudist, et Niidilits om är koolnu. Imä lei kattõ kätt kokko ja ütel’: «Kae, timä kah viil!»

Perän tull’ vällä, et jutt om iks ütest ja tuustsamast. Õnnõ väiku kiil es painu nimme Leonid Iljitš vällä ütlemä.

Jaga seod artiklit