Elo nigu kino

Ütel ilosal suvõpääväl istsõ ma kohvikruusiga rõdu pääl. Paistu jupp ello, mis oll’ nigu kino.

Vastanmajast om nätä Tsirgutädi, kes puistas aknõlavva pääle terri. Tälle miildüse väiku tsirgu. Kõgõ omma jaol ka nälädse tuvikõsõ. Noid tsirkõ tädi ei kannata. Tä pand tähele, et mõnõ tuvi lösütäse alomadsõ kõrra aknõlavva pääl. Tsirgutädi kaos kõrras ja tulõ tagasi viikruusiga. Tä tsiukas kruusitävve aknõst vällä. Tuvikõsõ omma vahepääl är linnanu, vii saa kaala naanõ, kes parajalõ aknõ alt lätt. Tuu kaes üles ja küsüs hallõ helüga: «Mis sul viga om?» A tädikene om arvu saanu, et midägi läts’ võlssi, ja kaos aknõ mant nigu tuul. Filmi lõpp.

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit