Piniaasta tulõkil

Kuu ao peräst nakkas Hiina kallendri perrä piniaasta. Perämäne oll’ katstõist aastat tagasi.

Üten Võromaa küläklubin otsusti pensionääri tuukõrdsõt piniaastat tähüstä ütenkuun. Naasõ küdsi piirakit ja kuukõ ni meisterdi muud hääd-parõmbat lavva pääle pandmisõs.

A üts naispensionäär kai, et mis pido tuu ilma pääväkangõlaisilda. Tuud ei tiiä, kuimuudu tä suurõ pinikar’a kokko ai, a õdagu algusõn marssõ saali uma paarkümmend nelä jalaga eläjät.

Edimält oll’ nall’a pall’o, a sis sai viländ. Pinnel iks uma elo. Nä tükse ümbre roitma ja nukkõ piten nuhkma. Lavva päält pudõni mõni hää söögipalakõnõ kah «kallitõlõ küläliisile».

Ku pini olli saalist lännü, es olõ sääl pidoliisilgi inämb õigõt söögiisso. Pinnest perrä jäänü nuhe oll’ nii vänge, et ai süäme kur’as.

Jaga seod artiklit