Kasaritsa miis ja võõramaa sõna

Kasaritsa miis käve uma autoga ilma pite sõitman. Naanõ oll’ kah üten. Poolamaal müüdi elämiisi man värskit kurkõ, tomatit, marju – ütesõnaga säänest kraami, mis parhillatsõl aol pindre pääl ja puhman kasus.

Säälsaman värtide ja sainu pääl näiva nä plakadi muudu silte, kohe oll’ suurõlt kirotõt: JAJA. Naanõ mehega naksiva märgotama, midä tuu võisi tähendä. Poola kiilt nä jo es mõista. Peräkõrd arvas’ Kasaritsa miis, et sääl talon eläse nii lahkõ tütrigu, kes omma kõgõga nõun. Tuu sõna tähendäski nõunolõkit.

A naasõl jäi mehe tark jutt hinge vaivama. Ku nä olli jäl koton Kasaritsan, kai naanõ internetist perrä, kas sääne sõna poola keelen ülepää midägi tähendäs. Tsipa internetin nuhkmist ja asi selge: jaja tähendäs poola keelen kanamunnõ.

Tossu Tilda

Jaga seod artiklit