Antsla vallan Vaabina ristin kasvatas Adra Ester tori hobõsit. Timä kasvatõdu hobõsõ omma mitmõl aastal näütüisi võitnu ja kõvastõ kittä saanu.

Hobõsidõga kammandamist ütles Ester haigusõs, minkast valla ei saa. «Ma sündü joba säändse hädäga. Olli nelläaastanõ, ku hobõsõ är varasti. Lätsimi vellega vanaimä manu mõttõga, et aian omma hää ubina, a sis võtsõmi hoobis vas’kalauda mant hobõsõ ja sõitsõmi minemä. Niikavva, ku hinnäst mäletä, omma millegiperäst naa eläjä minnu tõmmanu,» seletäs Ester.

Tiidlikumbalt naas’ Ester hobõsit kasvatama joba majandidõ aol ja ei olõ täämbädseni seost ammõtist valla saanu. «Kõgõpäält olli majandi hobõsõ, sis sai hindä hobõnõ, sis naksi hindä hobõsõl varsa tulõma ja no om terve kari,» kõnõlõs Ester. Egäpäävädse tüü, miä hobõsõkasvatajal tetä tulõ, omma eläjide süütmine, sitavidämine ja triinmine.

Murõt täüs tõuluuminõ

Et hobõsidõ kasvataminõ hinnäst är tasunu, om vaia, et kari varssu toonu. Tuu man om hobõsõkasvatajal hulk murõhtamist. «Mõtlõt, kedä kellega paarita, määndse märä ja täku kokku panõt, määnest varssa saia tahat. Paaritat är, 11 kuu peräst sünnüs varss. Kõgõpäält murõhtat, kuis tiines saia, sis murõhtat, kuis sündünü elun varss, sis murõhtat, kuis taa varss suurõs kasunu, oppat vällä ja sis nakkat kaema, kuis võimalikult hää hinnaga valla saia. Nii taa aastast aastalõ om,» seletäs Ester. Kõgõ taa man om Estril pääst läbi käünü mõttit, et targõmb olõs hobõsõkasvatus är lõpõta. «Rikkas seoga ei saa. A kari lätt kõrrast parõmbas, ei tahtu är ka lõpõta,» märgotas tä.

Hullustõ kurtma Ester kah ei piä: timä müüdü hobõsõ omma saanu hää peremehe. «Minevä aasta läts’ nii häste, et mu märäde käest telliti varsa, nii et seo aasta varsa omma müüdü joba inne sündümist. Seo om egä arõtaja suuv, et olõs, kellele kasvata,» kõnõlõs Ester.

Tori hopõn om nigu universaalauto

Tori hobõst võrdlõs Ester universaalautoga – tä olõ-i ekstra millegi jaos luudu, a üts õigõ perreimä ilma universaalautolda toimõ ei saa. «Tä tege kõkkõ: ku om vaia, vidä kuurma sitta, ku vaia, tege lõbusõitu, ku vaia, kand sällän. Kõik olõnõs tuust, midä sa tälle oppat. Tori hopõn ei sünnü, rangi kaalan vai satul sälän: tedä tulõ opada tüüd tegemä ja ratsa sõitma,» seletäs Ester.

Tori hopõn om sääne tõug, kiä piäs hinnäst kar’amaal är elätämä. «Ku täl väega tüüd ei olõ, sis ilusa kõrraligu rohumaa pääl või ette tulla hädä, et tä lätt innembi liiga paksus. Ei piä jõusüütä manu andma,» kitt Ester tori tõugu.

Koolitas hinnäst treeneris

Perämädsel aol om Ester ummi hobõsidõga käünü rakendispordi võistluisil. Tuu om vahtsõnõ spordiala, kon hobõsõ piät kuurmat vidämä ja muid etteantuid ülesandit täütmä.

Et parõmbalõ egäsugumaidsist riiglist arvo saia, käü Ester treenerikoolitusõl. «Om ratsutamisõ treener, ei olõ vahet, kas tiit rakendisporti vai muud. Põhi nakkas kõigil üttemuudu, piät reegli selges tegemä, pall’u lugõma ja harjutama ja lõpus eksämi tegemä. Vanal inemisel ei püsü reegli meelen, a ma iks proovi,» om Ester luutust täüs.

Estrit ja timä hobõsit võit tihtipääle nätä mõnõl üritüsel, kon tä vankrisõitu tege. Ka tiatrietendüisin ja filmen om tarvitõt Estri hobõsit.

Nõvvuandõ hobõsõostjalõ

Noilõ, kiä tahtva hindäle hobõst osta, om Estril mitu soovitust. «Ku inemise mõtlõsõ, et nä tahas hobõst osta, sis Eestimaal võis osta paiklikkõ tõugõ. Kas sis vähämbät eesti hobõst vai keskmist tori hobõst vai ku tahat peris suurt ja karvast, osta ardenni hopõn. A inne ku hobõst ostma läät, opi kellegi man päämidse ratsutamisõ ja hobõsõga tüütegemise võttõ är ja mõtlõ kotun hoolõga perrä, kas sul om iks hobõst vaia. Meil om pall’u tallõ, kes pakva opmisõ võimalust ja õnnõ ull’ ei pruugi tuud,» and Ester nõvvu.

Edimädses hobõsõs soovitas Ester huvilidsõlõ vanna hobõst. «Ku sa väega kogõnu ei olõ, sis kõgõ rumalamb mõtõ om tuu, et ostat varsa ja oppat esi vällä. Parõmb osta vana opat hopõn, as’ata tuuga ümbre kodu ja opi. Sis saat teedä, kas tahat hindäle kah periselt hobõst. Latsõ suuvi saia hindäle hopõn piät hoolõga mõtlõma. Hobõst ei tasu inne osta, ku olõt edimäst kõrda sadulast maaha sadanu. Ku peräst julgut ratsutama minnä, sis sul om arvada tuu haigus küllen,» kõnõlõs Ester.

Üts kotus, kon hobõsõga ümbrekäümist oppi saa, om Estri Vaabina tall. «Mu man saa oppi vankriga sõitmist ja ratsutamist,» kõnõlõs Ester. Kel huvi, löüd talli telefoninumbri internetist üles.

Rahmani Jan


Niipia ku Ester hobõsõkoplihe lätt, omma hobõsõ timä ümbre ja uutva kõtukotist maiust. Rahmani Jani pilt

Jaga seod artiklit