Võromaa arõnduskeskusõ vahtsõnõ juht, inneskine Rõugõ vallavanõmb Tootsi Tiit kõnõlõs, määndse omma timä plaani vahtsõn ammõtin.

Päält valimiisi oll’ juttu, et jäät kodo ja võtat kõrras ao maaha. Kuis sis no äkki sääne vahtsõnõ ammõt?

Jah, ega taa tull’ mu hindä jaos kah uutmada. Oll’ sääne plaan, et pääle vallavanõmba ammõtit võta ao maaha ja puhka veidükese, olõ perrega ütenkuun. A tetti pakminõ ja peimi perrega plaani ja pere tugi pakmisõ vastavõtmist.

Üts plaan oll’ puhada, a tõnõ plaan oll’ ka kimmähe tuu, et ku midägi edesi tetä, sis tahas Võromaalõ jäiä. Et Võromaal väega pall’o pakmiisi ei olõ, võti seo vasta. A paar nädälit saa iks puhada kah, mõttit mujjalõ, et sis jäl vahtsõ huuga pääle naada.

Mis asotus tuu om, midä no juhtma nakkat?

Kõik Võro maakunna umavalitsusõ omma ütenkuun tennü sihtasotusõ Võromaa Arõnduskeskus. Tuu nakkas tulõva aasta 1. vahtsõaastakuust kimmämbäle toimõndama. Kokko võetas maavalitsusõ arõndusülesandõ, midä riik tell. Ka Võromaa arõnguagõntuur lätt luudu sihtasotusõ külge, sammamuudu tulõva umavalitsuisi liidu ülesandõ sinnä kokko.

Edimäne tüü om mul miiskund kokko panda ja ütisüs tüüle saia. Säält edesi ütenkuun umavalitsuisi, ettevõtjidõ, kolmanda sektori ja Võromaa inemiisiga naada Võromaa hääs tüüle.

Kas tuu arõndamisõ man võro vai umakultuur kah tähtsä om?

Kimmäle om tähtsä. Meil om tan uma kultuuriruum. Võro instituut om väega pall’o võro keele hääs är tennü. Tuu tüü piäs jakkuma.

Ma arva, et egä võrokõnõ piäs uhkõ olõma uma keele ja kultuuri üle. Umma kiilt ei tohessi pelädä kõnõlda, seod om mõistlik opada latsilõ maast madalast. Mul om hää minnä latsiaida latsõlõ perrä tuul pääväl, ku om võro keele päiv. Hää om kullõlda, kuis oppaja kõnõlõs latsõga võro kiilt. Eks taa omgi, kõik nakkas inemisest hindäst pääle. Ku tä julgõs kõnõlda võro keelen, sis säält lätt edesi: koton kõnõldas ja latsõ kõnõlõsõ. Tuu avitas hoita umma kiilt ja kultuuri. Ma arva, et taad kiilt tulõgi kõik aig kõnõlda ja kõnõlda, nii saa hoita seod kultuuri alalõ.

Su hindä jaos om vahtsõnõ asi terve Võro maakunna arõndust juhti, seoniaoni olõt toimõndanu väikun Rõugõ vallan. Kas olõt märknü, mis võimaluisi taa sullõ and?

Jah, eks väikumba päält suurõmba pääle üleminek om keerolinõ. Ma võta samm-sammust. Kõgõpäält tulõ ütisüs käümä saia, inemise tüüle võtta, säält edesi märki. Mis mi Rõugõn olõmi pruuknu, ma arva, et tuu mutõl tüütäs ka laembalt, üle kõgõ maakunna. Inemiisiga tulõ pall’o kõnõlda, inemiisi kokko võtta, inemiisi kullõlda, mõttit umas võtta ja naada ello viimä. Rõugõ kotsilõ võit üteldä, et vallan omma as’a kõrran.

Kas tulõvikun võinu olla terve Vana-Võromaa üts piirkund, kon ello ütitselt edesi viiäs?

Nigu ma ütli, samm-sammust tulõ minnä. Seo, et maakunna pääle tetäs ütine arõnguütisüs, ei olõ Eestimaa pääl harilik. Hariligult om umavalitsuisi liit ja arõnguagõntuur eräle. Seo mutõl tulõ käümä saia ja säält sis edesi kaia.

Küsse Rahmani Jan


Tootsi Tiit

Jaga seod artiklit