Tomsoni Pille

Ildaaigu kaits’ Tomsoni Pille Eesti Maaülikoolin doktoritüü, mink eestikeeline päälkiri om «Ajaloolise alepõllunduse roll Lõuna-Eesti maastike ja metsataimestiku kujunemisel». Pille kõnõlõs, midä tä uman tüün täpsembähe uursõ ja midä sõõru (ale) palotaminõ tähendänü om.

Kuimuudu Sa säändse teema mano jõudsõt?

Ku ma Karula kihlkunnan Madsa talu ostsõ, sai inneskidse perrepuja käest vana talukaardi mustvalgõ koopia. Sääl olli maatükke pääl tähe a, b, c, d, e jt. Kai, et a om aiamaa, b kimmäle põld, d om hainamaa. A mis om c, seod ma es mõistaki paika panda, selle et mõni c-ga tähistet tükk oll’ külh lakõ, a inämbüs näist mõtsa all.

Ku olli aastit ildampa tõist aastakka maaülikoolin magistrantuurin, kõnõldi ainõn «Eesti kultuurmaastike kujunemine» mõisaaigsist kaartõst ja sai teedä, et c-ga tähistedi buschlandi, miä tähendäs noid maid, kon kõrra perrä sõõrdu tetti. Sis käve plõks ja vaheti uma magistritüü teemat. Naksi uurma Karula rahvuspargi aoluulist maatarvitust ja seo muutuisi aoluuliidsi kaartõ abiga. Doktoritüün lätsi teemaga edesi, a naksi kitsambalõ sõõrumaid uurma.

Määndsit vahtsit tiidmiisi Su doktoritüü maailmalõ andsõ?

Või üteldä, et doktoritüü tõi unõhtõdu tiidmise tagasi. Millegiperäst om sõõrutegemine väega häste är unõhtõt. Näütüses seo, et Karula tüüpiline «mõtsamütsüga» kuplidõga maastik om kujunõnu viil pääle sõõrutegemise lõppu, 20. aastagasaa joosul. Sõõrutegemises tarvitõdi äkiliidsi mäekülgi ja kinkõ, kohe sitta vitä es saa ja ku sõõrutegemine maaha jäi, naksiva nuu mäekundi mõtsa ala kasuma. Mõtsa kasumisõlõ anni huugu viil kiudutaminõ ja II ilmasõda ja mehhanisiirmine. Parlatsist erämõtsust suur osa omma inneskidse sõõrumaa. Ja seo olõ-i nii mitte õnnõ Karulan, a ka Haanin, Rõugõn, Paganamaal ja muial Lõuna-Eestin, kon om kuntligast maad. Nigu ka Soomõn ja Rootsin, om Eestin sõõrutegemine olnu köüdetü moreeni pääl kujunõnu keskmädselt happõliidsi muldõga.

Tõõnõ tiidmine om seo, et sõõrutegemine ei olõ noidõ mõtsu mullalõ suurt kurja tennü. Tihtsäle arvatas, et sõõrutegemine kurnas maa vällä ja muut tuu leetelidses. Ku võrdli 19. aastasaal sõõrumaa ja mõtsamaana kaardi pääle pantuid maid, sis keskmädselt oll’ inneskiidsi sõõrumaiõ pääl huumusõkiht hoobis paksõmb. Aloskasvu olli esisugudsõ, a nuu es näütä, et sõõrutegemine olõs keskkunnatingimüisi kõvastõ muutnu, a innembi tuud, et mõtsa omma sõõrumaa pääl viil veidü aigu olnu ja kõik mõtsaliigi ei olõ sinnä viil kassu jõudnu.

Inneskiidsi sõõrumaiõ pääle kasunuin mõtsun om siiämaalõ nätä kündmispervi, nakrimulkõ, põllukiviunikit. Niisamatõ löüdse Paganamaal sõõrumaa veerest kats vanna palamisjälgiga pedäjät.

Kuis kaet täämbä säändse põllupidämise viie pääle nigu sõõrupalotaminõ? Kas taa tsurk keskkunda ja häötäs elävät, vai and midägi keskkunnalõ ka mano?

Seo olõ es mu doktoritüü teema. A parhillatsõl aol kõnõldas päämidselt troopikan tettäväst sõõrupalotamisõst, miä häötäs vihmamõtsu. Keskkunnamõo olõnõsõ tuust, ku suurõlt taad ette võetas.

Põh’amaiõn sõõrutegemise man kaipsi inemise, et seo tekütäs puupuudust. Roodsi aol keeleti tuuperäst är ütekõrdnõ sõõrutegemine vannun mõtsun, ku perän tuud es võeta maad tarvitustõ põllumajandusõ maana.

Sõõrupalotaminõ vii keskkunda hüdsihappõgaasi, a saman jätt mulda hüst, tuu tähendäs köüt süsinikku väega pikäs aos. Nii om täämbädsel aol naatu tuutma biohüst, miä tege maa vilälidsembäs.

Sõõrupalotaminõ (nigu ka mõtsapalang) häötäs noid liike, kiä iist är ei saa paeda. A saman om terve rida liike, kinkalõ palanu maa miildüs. Suumlasõ palotasõ näütüses Koli rahvuspargin sõõrdu õkva tuuperäst, et nõsta bioloogilist mitmõkesisust, lisas vannu sortõ hoitmisõs.

Tiidüstüü kirotõdas Eestin inämbüisi inglüse keelen, nii ka Su uma. Mille nii?

Ma es saa kiilt valli. Mi ülikoolin nõudas, et doktoritüü kaitsmisõ man olõs oponent vällästpuult Eestit. Eestikeelitsele doktoritüüle olnu väega keerulinõ oponenti löüdä.

Midä Sa no ummi tiidmiisiga edesi tiit?

Looda, et saa edesi uuri. Sõõrutegemine om nii häste är unõhtõt, et uurmist om pall’u. Näütüses tuu, mille õks seo maaha jäteti, ku sõõrumaa saagi olli mitu kõrda suurõmba ku põlispõllu saagi. Vai kas sõõrutegemise man oll’ tähtsä tuhk vai oll’ ka hüdsel saagi kujundamisõ man uma osa? Kuis tetä mullahüdse abiga vaiht mõtsapalangul ja ütekõrdsõl sõõrutegemisel jne.

Ku kinkalgi lugõjist om perekunna vannu juttõ vai muiõ matõrjaalõ hulgan sõõrutegemisega köüdetüt, sis olõs ma tuust väega huvitõt.

Küsse Rahmani Jan

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit