Võrol Kubija lauluplatsi pääl oll’ minevä puulpäävä võrokeeline laulu- ja rahvapido Uma Pido, miä tõi laulukaarõ ala 3800 lauljat ja viil inämb päältkaejit, kokko oll’ pidoõdagul Kubijal päält 8000 inemise. Umma Pito või pitä maailma kõgõ suurõmbas võrokõisi kokkotulõkis.

«Olõmi õnnõligu hengelännü pido peräst, miä näüdäs’ võro kultuuri elojõudu. Hää, et Kubijal oll’ nii pall’o kokkohoitvat rahvast, kiä pidävä umma kodokanti tähtsäs,» ütel’ pido projektijuht Tigasõ Merike.

Timahavanõ pido kai tulõvikku ja ehit’ silla vanavanõmbidõ põlvkunna ja noorõmbidõ vaihõlõ.

Timahava sai kümme aastakka Uma Pido traditsiooni alostusõst, tuuperäst oll’ põhjust katta Võromaa muudu uhkõ pidolaud.

UL


Rahmani Jani pilt


Veeroja Eda sannatarõ Uma Pido laadu pääl. Rahmani Jani pilt


Pido laul’ päiv varrampa vallalõ miihipunt Ütsiotsõ. Rahmani Jani pilt


Perämädse Uma Pido matka alostus Rannatarõ man. Rahmani Jani pilt


Vana sõbra: koorijuhi Meistri Erki ja Bachblumi Ahti. Rahmani Jani pilt


Minevädse Uma Pido lavastaja Tootsi Kristo ja puu taadõ pagõnu helükunstnik Ruusmaa Vootele. Rahmani Jani pildi


Perän pito: koorijuhi saava tenolilli. Rahmani Hebo pilt


Õnnõlik lavastaja Kesoneni Helena pido lõpun. Rahmani Hebo pilt


Projektijuht Tigasõ Merike kaes perrä, kas kõik om iks kõrran. Rahmani Hebo pilt


Verrevmütsükene Kalkuna Mari ja kuus „hallivatimiist”. Rahmani Hebo pilt

Jaga seod artiklit