Talv om poolõ pääl. Vanast peeti 17. vahtsõaastakuul tennüspäivä. Tuus pääväs keedeti puul tsiapääd hernide vai kruupõga. Arvati, et sis läävä tsia häste edesi.

Käüti ka keldrin, puukuurin ja küünün. Uuriti, kas iks jakkus viil talvõ tõõsõ poolõ jaos süüki hindäle ja eläjile ja puid aho kütmises.

Täämbädsel aol om inemiisil söögi ja lämmäga murõt veidemb. Ütspäiv, ku külärahvaga loogan lavva takan istsõmi ja poliitikit sõimassimi, tõi külämiis meid jalguga maa pääle tagasi. «Mis meil viga tan lämmän ja katõdu lavva takan sõimada,» ütel’ tä.

Jah, tõtõst. Vahepääl om hää miilde tulõta ka tuud, miä om häste. Tennüspäiv võinu täämbädsel aol olla ka tenolik olõmisõ päiv.


Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit