Hummuk Mõnistõ muusõumin. Telefon helises – tõsõl puul om Silla Silver: «Kas sa olt muusõumin, taha kõrras arvutilõ, üts kiri om saata.» Muiduki saa. Täl sääl Läti piiri veeren Tsiamäe otsan levvi ei olõ. Tsiamägi om Silveri vanõmbidõkodu. Sündünü om tä kül Tsiberin, a kooliaos sai joba kodu tagasi.

Mullõ tundus, et tuu Krabi-tagunõ mägine maatükk om ka Silverile loomu sisse kasunu. No et ei olõ säälgi üttegi tasast platsi. Tä om kõik aig joosun, aja kümmet asja kõrraga ja ime külh, inämbüs noist saagi aetus.

Kaitsõliit, Memento ja luuduskaitsõ selts omma kolm tähtsämbät. Uma Lehe jutuvõistlusõlõ jõud tä iks kah egä kõrd mõnõ hää jutu saata.

Minuti päält om Silver kohal. Nigu iks, sirgõ sõaväelidse rühiga, loki kammitu, kängä viksitü. Ma ei tiiä üttegi tõist miist, kelle rõiva ilman mustas ei saa ja püksi viigist vällä ei lää. Tuu om, mis vällä paistus, a harvusi om nätä ka Silveri seestpuulnõ olõk, südämlikkus ja häätahtlikkus.

Kiri saadõtu, ots Silver märkmikust järgmädse kuunolõki aigu. Sis märkmik mappi, 11s piät Põlvan olõma. Käsi sõaväelidses viipõs kõrras kõrva viirde ja minek. Kuis tä kül jõud?

Hummõn saa Silver 60 – tegijäle mehele kulus paar hääd sõnna är.

Tulviste Hele
Mõnistõ Muuseumist

Jaga seod artiklit