Lehekuu lõpun kaitsti Tarto ülikoolin kats magistritüüd, miä omma köüdedü võro kultuuriga.

Kondsi Eleri tüü päälkiri om «Võrukeelse ajalehe Uma Leht keeleline toimetamine». Tüün uuritas, määndsit paranduisi tulõ Uma Lehe keeletoimõndajal tetä ja midä näütäse tettü parandusõ võro keele parhilladsõ olokõrra ja elojõvvolisusõ kotsilõ.

Tüüst tull’ vällä, et kõgõ inämb om vajja keeletoimõndajal paranda säändsit sõnno ja keelejuuni, miä omma eesti keelest tõistmuudu. Lehen tetäs näütüses hulga vabahelle kokkokõla (vokaalharmoonia) paranduisi – säänest asja olõ-i eesti keelen olõmangi.

Kokkovõttõs ütles tüü kirotaja, et tettü parandusõ näütäse, et võro kiil om kõvastõ eesti keelest mõotõt, a siski või arvada, et võro keele parhillanõ sais om küländ kimmäs ja võro kiil om elojõvvolinõ, selle et timä alalõhoitmisõs tetäs hulga tüüd.

Tõõsõn magistritüün päälkiräga «Võrukeelne laulu- ja rahvapidu Uma Pido – korraldusprotsessi ja vaimse kultuuripärandi kasutuse analüüs» uur Laanõ Triinu, kuimuudu mõos Uma Pido võrokõisi hindätiidmisele. Tüün löüdse kinnitüst, et Uma Pidoga köüdet rühmä ja inemise loova kuun vaimsõt kultuuriperändit, miä ummakõrda köüt kogokunda kokko ja avitas kanda võrokõisi hindätiidmist. Pido om ütteaigu rituaal ja samal aol ka seldsitegemiisi ja kodanigualgatusõ erivorm.

Magistritüüst tull’ vällä, et kiil om võrokõisi hindätiidmise kõgõ tähtsämb alos, selle et om täämbädse aoni kõgõ parõmbalõ alalõ püsünü, nakkas kõgõ inämb silmä ja om egäpäävätsen tarvitusõn kultuuriperändi element.

UL

Jaga seod artiklit