1. süküskuu pääväl nakkas pall’odõ latsi elon pääle vahtsõnõ aig. Tulõ hüväste jättä latsiaiaga ja minnä umalõ edimädsele koolitiile.

Umast nuuruspõlvõst om meelen, et seos aos oll’ koolivorm kõrda tettü, vahtsõnõ rannits kätte saadu ja niimuudu sai koolitii alostusõ. Koolõn olli uma kombõ, kuis edimäne koolipäiv tetä, et miilde jäänü. Üts päämiidsi oll’ seo, et kooli aulahe aktusõlõ vei sinno üts lõpuklassi opilanõ, kiä avit’ õigõ paiga löüdä ja oll’ toes, ku vaia. Kõgõ targa jutu man jäi miilde, kuis uhkõ kõllatsidõ kaasiga aabits kätte anti. Edesi minti klassi, kon saadi tutvas tõisi opilaisi ja oppajaga.

Oll’ ka tõisi kombit. Nii oll’ Võro edimädsen põhikoolin 1967. aastagal sääne kommõ, et edimädse klassi latsõ lätsi umal edimädsel koolipääväl kooliaian kasunu «imepuu» mano, kon egä opilanõ löüdse uma märgüsraamadu, minka sai kooli ja latsivanõmbidõ vaihõl köüdüst pitä. Tuu oll’ parhilladsõ e-kooli umaaignõ variants. Pakleri Mati omgi täämbädse pildi pääle üles võtnu mommendi, kon 1.b klassi latsõ otsva puu päält märgüsraamatut. Pildi pääl om nätä ka tuuaigsõt koolivormi.

Ilosat kooliaasta alostust kõigilõ edimädse klassi opilaisilõ ja tõisilõ, kiä tarkust takan nõudva!

Ruusmaa Arthur


Pilt Vana-Võromaa kultuurikua muusõumist

Jaga seod artiklit