Mul om raadio Debelaki lainõ pääl, säält tulõva lõuna paiku libauudissõ. Inämbjagu omma säändse, miä näo kõrras naarulõ kiskva ja säälsaman meelest läävä. Mõni siski jääs miilde kummitama. Näütüses: sotsiaalministeeriumin ollõv plaan nakada pensioni masma 21. eluaastast, kuna nuur inemine om tukõv ja kannatas pensionist elämise vällä. 35-aastadsõlt piat tühü minemä, säält edesi inämb ei massõta.

Naksi umaette mõtlõma, kas ja kui rummal tuu plaan om. Tulõ vällä, et maal mitte eriti rummal, innemb vastapite. 21-aastanõ naistõrahvas lätt mehele, mõlõmba saava 400 euro ümbre pensioni. Tsillukõsõn liinakõsõn (nigu Antsla) saat hindäle elämise soeta kas puulmuidu vai koguniste muidu. Miis tege remonti vai talvõpuid, naasõl nigunii tüüpuudust ei tulõ. Lõpõs är tuu jutt, et konõs om uma elu – mõlõmba saava (vast) aru, et tuu omgi näide elu, mitte kellegi tõsõ uma. Kui miis tege kõrraliku remondi, sis vast lõpõs är (vai jääs harvõmbas) ka tuu jutt, et kõik mehe omma tsia. Aigupiten, ku elämine inämb-veidemb kõrran, tegünes näil ka sääne mõtõ, et majan võinu mõni lats olla. Latsi päält mass valitsus manu, tuud summat tullu järjest suurõnda. Last muiduki latsiaida panda ei olõ mõtõt, kuna vanõmba omma kotun ja tüül käümine om koguniste keeletü, muidu võetas pension är.

Kui nüüd üts vanõmbiist lask perre mant jalga, nigu põrõlt tihti kombõs, sis om jo väega lihtsä alimente pensionist kinni pitä.

Tuus aos, ku vanõmba pensioniiäst vällä kasusõ, om vanõmbiil latsi põhikuul läbi ja aig valida kutsõkooli vai edesiopmise vahel. 35–50-aastadsõ vanõmba võiva nüüd nii pall’u tiini, et saava latsi opmist toeta.

Mullõ tundus, et sääne süsteem lõpõtas vai vähändäs kõvastõ parhillast kommõt, et noorõ inemise trallitasõ tõsõl puul maakerrä ja vanõmbiide matus ei olõ määnegi põhjus kodumaalõ sõidus. Pikäpääle piasi tegünemä ka 35-aastaidsi ja vanõmbiid matemaatikaoppajiid, nii et ei olõ määnestki põhjust latsi suurõmbalõ liina parembalõ kuuli panda. Või ka juhtuda, et mõni lats ei tahaki kotust kavvõndalõ minnä ja jääs esämajja elämä.

Kõgõ tuu värgi tagajärg või olla, et eesti rahvas ei koolõki vällä, nakkas hoobis hillä-tassa suurõnõma. Põrõlt käü meil kõik vastapite: muudkui mõtõldas, kuis saanu inämb inemiisi välläpoolõ kotu tühü ja kuis saanu inämb latsi. Tuud ei küsü kiäki, kas nuu latsõ ülepää eestläses nakkasõ, ku näid nii hirmsalõ vällämaalõ kisk.

Kõgõpäält tullu iks olõmanolõva latsõ umas tunnista ja olõmanolõva tüülise uman riigin tühü panda.

Tsipa poliitilise maigu tõmbas taa jutt manu, aga jumala abiga ei olõ ma ütegi partei liigõ. Tuuperäst ei keelä mul kiäki unista, ei olõ vaia pellädä parteilist karistust.

Pulga Jaan

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit