Vahtsõliina rahvamajan tulõ seo riidi tandsuklubi õdak: rahvamuusik Lepassoni Kadri iistvidämisel saa tandsi tandsõ, miä minevä aastasaa edimädsel poolõl moodun olliva. Tandsuklubi om Vahtsõliinan ummi õdakit pidänü joba kolm aastakka, kokkosaamisõ omma olnu inämbüisi talvitsõl aol.

Lepassoni Kadri seletäs, et tandsuklubi om kotus, kon saa elävä muusiga perrä pääas’aligult vannu küläpidodõ tandsõ tandsi. A tandsitas ka vahtsõmbit ja vällämaa tandsõ. Egä tandsuklubi om uma vidäjä ja tuu tandsurahva näko, kiä sääl kokko käävä.

Kiä hariligult tandsma tulõva? «Pääas’aligult tulõva nuu, kiä tiidvä, mis tuu tandsuklubi om. Om paiklikku rahvast, kiä tulõva terve perrega, a tuldas ka kavvõmbast, Pangodilt, Võro liinast, Lätist Aluksne kandist. Mõnikõrd essüs ka pääliina rahvast sinnä är. Paaril kõrral om Piho Aigar ka ummi välisturistõga tulnu, väega ägedä ja lustilidsõ pido ommava nuu olnu,» seletäs Lepassoni Kadri.

Timä jutu perrä om tandsuklubi uss kõigilõ valla – kiä tahtva, võiva tandsma ja pilli mängmä tulla. Tandsuklubin om harilik tuu asi, et kellel pill üten ja mängi mõistva, nuu mängvä üten.

A Võro liinan Stedingu majan naas’ mineväst sügüsest pääle tandsuõdagidõ sari «Külapidu keset linna», midä vidä kah Lepassoni Kadri. «Nuu õdagu (siiämaani om kolm kõrda olnu) omma väega mõnusa olnu, peris pall’o Võro liina ja ümbre Võro rahvast tulõ, sekkä Tarto inemiisi ka vaihtõvaihõl,» om Lepassoni Kadri rahul.

Tandsuklubi nime all peetäs tandusõdakit üle Eesti. A pääle tandsmisõ om tandsuklubi ka kotus, kon pillimehe saava tandsus mängmist har’ota. «Ma olõ ummi opilaisi üttevuuri tandsuklubidõhe mängmä kutsnu. Stedingun om üts mu täüskasunu opja egä kõrd mängmän olnu,» seletäs Lepassoni Kadri.

Järgmäne Stedingu maja küläpido keset liina peetäs maaha seo kuu lõpun, 29. urbõkuul.

UL

Jaga seod artiklit