Põlva kooli ja Põlva gümnaasiumi oppaja Tammõ Kaia (54) sai Põlvamaa ettevõtlusõ edendäjä nimetüse – tä om pikkä aigu andnu latsilõ edesi ettevõtlusõ pisikut. 2016. aastal sai timä iistvidämisel algusõ 12 vahtsõt opilasfirmat.

Kuis su egapääväne koolielo vällä näge?

Põlva koolih (põhikuul – UL) oppa maatiidüst ja majandusoppust. Sääl om ka üts säitsmendä klassi minifirma. Põlva gümnaasiumih oppa majandust ja ettevõtlust, turundust ja juhi opilasfirmasid.

Mullõ miildüs oppaja tüü man nuuri inemiisi energia, rõõmsa miil, nali ja naar. Olõ kuulnu ütlemist, et nuuriga tüütämine hoit hinnäst kah herksä.

Mu edimäne opilasfirma Coolix nakas’ toimõndama 1990. aastidõ lõpuh. Andsõmi vällä kooli aolehte. Tuu oll’ paras sehkendämine, sõs õkva jõudsõva edimädse arvudi kuuli ja nuu olli väega algõlidsõ. Koolilehe firma toimõnd’ kõik aig edesi ja leht ilmu kooni kooli lõpuni minevaasta.

Mille omma opilasfirma mooduh?

Põlva gümnaasiumi 11. klassist tahtsõ 36 last opilasfirmat tetä ja nii omgi seo aasta 12 firmat.

Nuu opilasõ piät olõma päälenakkaja, tüütegijä ja hoolõlidsõ. Nä opva miiskunnatüüd, uma ao planiirmist, täpsüst rahaasjoh ja lõpus piät uma firma tegemisest ka hää tunnõ olõma. Vägüsi ei saa tuud tetä.

Opilasõ esi tegevä miiskunna, valiva, määnest asja vai teenüst nakkasõ tegemä. Opilasfirma om aktsiaseldsi vormih ettevõttõ läbitegemine luumisõst kooni lõpõtamisõni. Tüü käü üte aasta, a tetä om pall’o. Tulõ tuuta, tetä pakõndi, kõrralda päähämäärmist (reklaami), müvvä, tetä raamadupidämist, kävvü laatu pääl. Opilasõ esi pandva edimält uma raha mängu, selle om tähtsä naada kasumit tiinmä.

Juhendaja tüü om kaia perrä, et rahha es kulunu ülearvo pall’o, et täüdetäs reeglit ja kokkoleppit. Opilasfirmadõ programmi om kokko pandnu ja juht Junior Achievement Eesti. Opilasfirma omma Eestih väega mooduh. Veebruarih oll’ opilaslaadal 230 opilasfirmat.

Mito mu opilast om lännü edesi opma majandust põhi- vai lisaainõna. Mitmõ omma ka uma firma tennü. Opilasfirmaga toimõndaminõ and kogõmuisi ja avitas rahaasjost arvo saia.

Kuna sul tull’ mõtõ oppajas naada?

Latsõpõlvõh mängse sõpro, puppõ ja vanaimäga kuuli ja ma olli iks oppaja. Ostsõ uma kommiraha iist Võrost raamadupoodist NSV Liidu füüsilidse kaardi, kliipse suurõ kaardi neläst tüküst kokko ja tuu oll’ meil kotoh saina pääl. Vanaimä pidi näütämä mullõ jõki, järvi, mäki.

Maatiidüs meelüt’ minno: luudus, matka, mäe ja kavvõ maa… Mu matkahuvi om peri keskkoolist, ku klassijuhataja meid matkama vei.

Midä olõt latsõpõlvõst üteh võtnu?

Olõ sündünü ja edimält elänü Ida-Virumaal. Kolisimi perrega Võrro, ku olli 10aastanõ. Virolasõst sai võrokõnõ. Ku koolih tõõsõ küsse: «Mille sa siiä elämä tullit?», es mõista ma vastada. Ma es saa arvo, midä tähendäs «mille».

Mu imä oll’ väega hää oppaja. Tä opas’ aoluku ja eesti kiilt. Paar aastat opas’ tä ka minno ja tuu tähend’, et ma pidi hää hinde saamisõs egä kõrd ka kõkkõ innembä opitut tiidmä. Tä ütel’, et sõs ei arva kiäki, et ma olõ kergembähe hinde saanu. Esä oll’ mul eloaignõ mõtsamiis.

Lõpõti tuuaigsõ Fr. R. Kreutzwaldi nimelidse Võro I Keskkooli matõmaatiga-füüsigaklassi. Mu klassijuhataja oll’ Linnu Avo, kiä om üts mu oppajaammõdi parõmbit iinkujjõ täämbädseni.

Oppaja tüü om rassõ. Kuimuudu sa hinnäst laadit?

Mullõ väega miildüs maal ellä. Mul om suur lilliaid. Kasvata esi hindäle lille, proovi egäsugutsit sortõ.

Lemmigu omma vanaimäaigsõ floksi. Viil om mul põrkna- ja hernepinnär, tomadi, kurgi, sibularida ja maas’ka, kats pinni, kass ja kilpkunn.

Mullõ miildüs visselemine, talvõl iä pääl ja suvõl rulluiskõga. Olõ pia kümme aastat rullsõitu tennu ja ka Tarto rulluisumaratonõl käünü.

Miildüs ka ujjo ja talvõl suusata. 25 aastat olõ laulnu Põlva Maarja kammõrkoorih. Piä tähtsäs raamatit ja loe pall’o. Kõik nuu tegemise avitasõ kooliväsümist unõhta ja hinnäst laati.

Ütle suuv vai mõtõ latsõvanõmbilõ.

Tugõgõ ummi latsi tegemiisi ja luuvust. Tundkõ näide tegemiisi vasta huvvi egä päiv. Kitke näid ja olkõ rõõmsa, et nä teil olõmah omma.

Küsse Säinasti Ene


Tammõ Kaia latsõlats Henryga. Pilt eräkogost

Jaga seod artiklit