Lämmi ja kuiv om Võromaal olnu jo lehekuu algusõst pääle, a kallendri perrä nakkas suvi nelläpäävä, 21. piimäkuul kell 10.07.

Pilt Veeroja Eda eräkogost

Päiv poisikõnõ om uma kõgõ korõmbah kaarih 20. piimäkuust kolm üüpäivä 22. piimäkuuni 2018. Timahava om käänüaig kasuja kuuga.

Suvõ algust pühitsemi keväjä lõpu sannaga 20. piimäkuul, õdak inne käänüpäivä. Suvidsõ käänüao sanna kutsumi uma esä, esäesä ja esäesäesä, et tennädä keväjä iist, essi tarkusõ, julgusõ ni õnnõ iist. Suvidsõ käänüao sanna kütetäs säitsme esi puuga, silmämõsuvesi tuvvas säitsmest lättest ja viht tetäs värskist kõost. Sannah higistedäs vällä keväjäne vaiv, iho ja hing saava rõõmsas ja kerges. Pühi! Suvi!

Käänüpääväl (21. piimäkuu) heräne võrksalõ, inne päivä. Tuu tähendäs kell 4 hummogu. Võta tsirgupetet, kae päävä kasumist, tennä luudust ja luujat, mõsõ silmä kastõga. Kõnõla ummi huunidõ, puiõ, kasvõ ja eläjidega, tennä ja õnnista. Vii kõokõsõ tarõ nukka ja kaitsõs panõ siiä-sinnä verevät villast langa vai pihlaoss. Päävä pääle käü pääväperi tsõõr ümbre ummi maiõ, tennä põldu, nurmõ, mõtsa, maad ja vett. Hoia sannah saad pühä ja rõõm hengeh. Kõik päävä korõmbal aol kor’adu kasvu ja köüdedü viha omma tervüses, väega! Timahava omma kõo ja tammõ lehe täüs kasunu, liinah lõhmussõ joba häitsese. Vihateo aig om käeh.

Pääväl korja kasvõ, kiigu, tsuklõ, juu lättevett, kallista puid ja ummi kalliid!

Õdagu tii tsill’okõnõ tuli kõgõ parõmbist puiõst orgo, varjo.

Kae tuld, mis pääväle toes om. Korja tulõst lämmind ja valgust aasta tõõsõ poolõ pümmes ja külmäs aos. Kõnni ümbre tulõ ja palota vana viha.

Maka kats lühkeist üüd väläh, korgõ valgõ taiva all!

Ja sis om viil paar päivä, inne ku jaanipäävä ja jaanitulõ möll ja trall pääle nakkas.

Vilälist suvvõ!

Veeroja Eda
Mooska talo pernaanõ

Jaga seod artiklit