Harju Ülle

Eesti suurõtiimuusõumi vahtsõ latsitarõ jaos omma inemise veenü vai saatnu Varbusõlõ joba päält 120 kellä.

«Kõgõ vanõmb kell om pia sada aastat vana ja väärtüsligumba võiva massa päält 100 euro,» ütel’ muusõumi juht Valneri Kadri ja nõst’ karpõ seest vällä käekelli, lavvakelli, pommõga sainakelli…

«Mille kelli korjami – latsõ ei mõista inämb aigu mõõta,» selet’ Valneri Kadri. «Mul om tutva lats, kes ütles, et lätt kuuli «katõ multika jago». Et tii ja aig omma köüdedü, sis passis kelläkogo muusõummi häste.

«Suurõmb jago omma Vinne-aigsõ kellä, hulga om herätüskelli ja käekelli,» selet’ kelläkorjamisõ kõrraldaja Räime Riinu.

Mitmõ kelläga tull’ üten süämlik lugu. «Üte käekellä kinksevä esäle latsõ ja ku esä är kuuli, sis jäi näile silmä, ku vilets oll’ esä kellärihm,» kõnõl’ Riinu. «Kellä tuuja kahjats’, kuis tä külh varõmb es taipa esäle vahtsõt kellä kinki…»

Üts latsõlats tõi uma vanaimä medäljon-käekellä. Vanaimä oll’ tuud õnnõ suuril pidopäivil kandnu. Kell jäi saisma, ku vanaimä är kuuli.

«Inemise omma meid seo kampaania iist tennänü,» kõnõl’ Räime Riinu. «Nä es taha mälehtüs-kelli är visada, a koton võti nä õnnõ ruumi. No om näil hää miil, et kellä omma õigõn paigan.»

Valneri Kadri ütel’, et egä kell saa hindäle hää kotussõ. Pääväkell säetäs kõrda ja pantas vällä õkva küläliisi silmi ette. Tõsõ kellä läävä latsi postijaama tarrõ salahuisi kambrihe vai muusõumi sainu pääle rippuma. Ku kellä saa käümä panda, sis tuud ka tetäs.

Latsi postijaama tarõ om üts osa muusõumi vahtsõst näütüsest, mille nimi om «Hääd tiid!».

Latsilõ ehitedäs 100 aasta tagunõ postijaam, kon saa esi jaamaülembät mängi, teid ehitä, sulõga kirotamist oppi jne. Salahuisi kambrin hoiõtas päält kelli ka Tuhkatriinu sõiduriista – kürvitsäst tõlda –, säitsmepenikuurmasaapit ja muid muinasjutu-sõiduriistu.

Vahtsõnõ näütüs tetäs vallalõ kuu ao peräst. Parhilla käü kõva ehitüstüü: meistrimehe nägevä vaiva, kuis köütä kokko aig, neli aastaaigu ja inemiisi liikmise viisi. Vana ao näütämise man pruugitas vahtsit vigurit, midä om kõgõ parõmb hindä silmäga perrä kaia.

 

Jaga seod artiklit