Meil om koolin, kaemalda riigikõrralõ, kõik aig opatu, et inemine om arõnõnu ahvist vai vähämbält ütitsest esivanõmbast ahviga. Ainukõnõ hädä, et tuu esivanõmba lõualuud ja seerekonte ei olõ (viil) üles lövvetü. Järeldüs: tulõ parembalõ otsi. Ja otsitas kah. A otsmise man trehväs näppu säändsiid konte, mis tükise tõestama midägi muud, kui Darwin tahtsõ. Ja Piibli jutuga ei lähä asi kah sukugi kokku.

Näütüses koopamaalingu. Kõgõ päälmise omma lihtsä ja prostoitsõ. Midä sügävämpä kraabit, toda ilusamba asja vällä tulõva. Kõgõ alumidse omma pia paremba kui täämbäidsil kunstnikõl. Vannust om näil kümniid tuhandiid aastiid. Kos om sis tuu inemise arõnõmine madalambalt korõmbalõ?

Om löütü luid, mille umanik om ollu inemine, kelle kasvulõ paras korvpallirõnga pääl kakal kävvü. Nuu luu tükise kohegi är kaoma. Kui üts asi om ütteviisi vastamiilt nii tiidläisile kui usumeestele, sis hädä toolõ asjalõ!
Ehitüisiga om niisama: kõgõ võimsamba asja omma ehitet väega ammu ja püramiide ei jõvvaki põrõlt ütski rahvas perrä tetä.

Hää küll, nuu omma kõik vana asja, aga kuis om põra? Ma kae hinnäst: ei olõ ma määnegi vaimugeenius, aga kellä tunsõ jo ammu inne kuuliminekit. Tiise, mis tähendäs veeränd neli ja mis kolmveeränd neli. A peris suur hulk suuri inemiisi ei saa põra tuust kelläaost aru, kaemalda haridusõlõ. Kõik omma käünü matemaatikatunnin ja võimalda, et nimä ei tiiä, et veeränd om nelläs jagu tervest ja kolmveerand om kolm säänest jaku. Sääne kellätundmine avitas inemisel matemaatikast aru saia, aga tundus, et ega suurt ei tahetagi aru saia. Kaetas mobiiltelefoni päält ja ültäs: kell om viistõist viistõist vai viistõist nelikümmend viis.

Eestin hädäldedäs, et latsi sünnüs veidü. Aga vaimsiide hätiga latsi sünnüs siski järjest inämb. Millen om sis asi, kas rohilidse uhvomehekese tsurkva mi mõistusõga? Vai om asi tollõn, et noorõ naasõ lindasõ müüdä ilma ja latsi sünnütämine tulõ näil miilde 40aastadsõlt, kui tulõ. Vai oppasõ kooli ja latsiaia näid võlssi? Vai mõos näile halvastõ määnegi kiirgus, olgu sis taivast vai telefonist? Vai om süük nii hõelas lännü, et aiu ei arõnõ? Vai nakkasõ nimä ülearu varra juuma, suidsutama ja pornofilme kaema?

Kõik nuu asja võiva kuigipallu mõoda ja muudki viil, aga tulõmus om üts: inemine ei arõnõ kohegi korgõmbalõ, tä käü hillä-tassa alla. Om käünü joba ammust aost ja ahvi ei olõ midägi muud kui erisugumadsõ allakäünü inemise. Tähendäs: võlss juttu omma ajanu tiidläse ja usumehe. Kotussiide tundus, et usumehe omma inämb valmis ummi viku tunnistama kui tiidläse.

Ma arva, et allakäügile om võimalik vasta astu ja siin-sääl om ka astutu. Aga inne piat tunnistama, et allakäük om olõman. Tuu, et tehnika arõnõs, et tähendä sukugi, et mii esi kah arõnõmi. Tehnika meid ei arõnda, mi arõndami tehnikat. Piasi tsipa hinnäst kah arõndama.

Pulga Jaan

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit