Viimätsel aol om nakatu jäl kõvõmba helüga kõnõlõma tuust, mille õks siin elävä veneläse, no õigõdõ üteldä nuu, kiä kotun venne kiilt kõnõlasõ, mi riigikiilt ei mõista ja ei opi. Om juttu tett mitte õnnõ eesti keeli antavast gümnaasiumiharidusõst, a koguni tuust, et latsiaia peava kah kõik eestikiilse olõma. Egäsugutsid peenükeisi nimmiga programmõ ja projekte om kõrraldõt, a kiä õks ei taha, tuu eesti kiilt ei kõnõla. Ja kel vaia ja huvvi, tuu mõist väega häste, nii et kullõ ja imestä.

Suvõl sai mõni päiv Pärnun oltus ja muiduki mere veeren kah. Külh sääl oll’ huvitav kullõlda, mitund kiilt inemise üten perekonnan ja tutvõidõ vahel kõnõli! Noorõ latsõvanõmba, kellest üts eestläne ja tõnõ veneläne, kõnõli kumbki latsiga uman imäkeelen ja latsõ mõisti muiduki vabalt mõlõmbid. Tull’ ka ette, et kamban, kellega puhkama oll’ tult, oll’ mõni suumlanõ vai sakslanõ ja sis oll’ tuu «paabõl» peris huvitav. Kiäki es jää hättä ja kostki es paista vällä, et mõnda kiilt tõsõst halvõmbas ols arvat.

Ei mõistaki üldä, mea taa põra muudu lännü sundmisõjutu takan om, aga tuu om külh selge, et väevõimuga päälekäümisest medägi hääd ei tulõ. Venne aigu elli nii liinan ku suurõmbin alõvikõn säänest Venemaalt, Ukrainast ja muialt tullu rahvast, kelle õkva sõnnagi eesti kiilt külge es jää, selle et naa kõnõli enämbüisi umavahel ja ku oll’ vaia eestläisiga asju aia, sis nakati naidõga ruttu venne kiilt kõnõlama: mi pedi kõik ju koolin tuud opma. A ku tull’ vahtsõnõ aig ja oll’ võimalik Suumõ tööle minnä, sis olli nuu umbkiildse edimädse minejä ja mõnõ kuu peräst oll’ võõras kiil hädäperäst suun, selle et muidu muial tüüd es saa.

Aga põra meil noorõmb rahvas tõõpoolõst ei mõista venne kiilt. Ja ku sis tulõ ette, nigu ildaaigu pääliinan juhtu, et müüjä om umbkiilne ja viil säänest sorti, kiä õkva nimme inemist avita ei tahaki, sis jääs tä tüüst ilma. Tekkü, nigu taht!

Mi, eestläse, peas tuud esi kõkõ parõmbadõ tiidmä, et ku kiil kaos, kaos rahval kultuur, uma kombõ, juurõ. Kas mi taha tõsõlõ rahvalõ tuud tagasi tetä, mea meile umal aol tetä prooviti? Kas kiä suurist otsustajist arvas, et nuu, kedä om sunnit eesti keelen opma, pedävä Eestid rohkõmb umas riigis ku nuu, kel om võimalik valli, määntsen keelen tä haridusõ saa? Latsõ opisõ nigunii ruttu ja mitund kiilt, ku ennegi tahtva ja ku näile võimalus andas.

Olõ kuuldanu, et mõnõn «peenembän» eesti perekonnan om vanavanõmbil keelet latsõlatsiga võru kiilt kõnõlda, et sis na ei opi viimäte õigõdõ lugõma ja kirutama ja omma koolin hädän. Tuu om külh asjanda hirm, ku kiäki õks latsõga kirjakiilt ka kõnõlas. Päälegi kuuld ta tuud jo egält puult muialt kah.

Nõlvaku Kaie
Harglõ kihlkunnast peri

Jaga seod artiklit