11.–14. põimukuu pääväni peeti Haanimaal joba kuvvõndat kõrda suidsusannanädälit, kokko tull’pia 300 sannasõpra.

«Ega suidsusannanätäl om olnu uma näoga. Timahava oll’ pall’o sannalisi, kes varõmp kah joba käünü,» ütel’ suidsusannanädäli pääkõrraldaja, Mooska talo pernaanõ Veeroja Eda.

Nelläpäävä tulli sannasõbra kokko Mooska talo suidsusanna, sannaõdagut vidi iist Veeroja Eda ja Kalkuna Mari. Puulpäävä säivä mehe Väike-Palomäe taloh Jalaja (Jallai) Aivari nõvvu perrä alust üte vana sannakõsõ ümbre nõstmisõs ja praavitamisõs. Naasõ teivä kiiku ja vihtu. Iloõdak oll’ päävälidse ilma ja mõnusa meelega. Tulõ pääl oll’ tiipada. Oll’ igihaljast laulu ja rahvalaulu, mida sai üteh laulda, a ka Kalkuna Mari autorilaulõ kontsõrt. Muusiga vaihõl kõnõl’ Viidu Tõnis umast elost Haanimaal.

Puulpäävä küteti sanna ja käüti perre kombide perrä sannah. Pühapäävä kaeti mitmõsugumaidsi sannu, tetti Munamäel ütehkuuh näputüüd, süüdi suurmaputru ja laulti üteh.

UL

Sannanädäli külälise.
Sannanädäli külälise. Veeroja Urmassõ pilt

Jaga seod artiklit