Innesõaaigsõ Eesti Vabariigi aigu olli Võrol tiinvä soldani suvildõ päämidselt Petserin lõunalaagrin vai Verskan põh’alaagrin.
Säitsmendä rügemendi soldanidõ liinast vällämarssmisõ kotsilõ anti teedä ka aolehin.

Minek alost’ uhkõ jalotusõga läbi liina. Piätüs tetti liina turuplatsi pääl, kon kaeti vägi üle – oll’ paraat ja pidolinõ tiilesaatminõ. Päämidselt sündü tuu lehekuun.

Võrolõ jäi suvõs tiinmä tarvilik majandus- ja valvmismiiskund.

Täämbädse pildi pääl omma säitsmendä rügemendi soldani ja ohvitseri üten reservväelaisiga lõunalaagrin kõrdusoppusõl 4.–21. piimäkuul 1936. Pildi om tennü tunnõt sõaväepiltnik, illatsõmb Võro liina fotograaf Niilusõ Jaan. Säändside postkaartõga saadi soldani kodotsilõ sõnomiid.

Mi muusõumin om Niilusõ Jaani tettüist Eesti Vabahussõa pildest kinä kogo.

Ruusmaa Arthur, Vana-Võromaa muusõummõ päävarahoitja


Pilt om peri Vana-Võromaa kultuurikua muusõumist

Jaga seod artiklit