Kirändüshuvilidsõ ja kultuurikõrraldaja võinu kõrralda luulõtuisi

lava päält lugõmisõ võigõluisi uman kodokülän ja liinan.

Ja paigapäälidse (suhvli)kiränigu võinu noist ossa võtta

 
Slämmluulõ om tasadsõ loomuga eestläisile vahtsõnõ ja võõras kirändüslik nättüs. Tego om väegagi ameerigaligun-lääneligun stiilin rahvast üten haardva ja võistlusligu mooduga luulõõdaguga. Nimelt valmistas käpätäüs julgit kiränikkõ prõmmus (ehk slämmiõdagus) ette aopiire sisse mahtuva umaloomingulidsõ luulõkava, midä püüne pääl võimaligult efektselt ette kanda. Kaejilõ-kullõjilõ antas võimalus demokraatiat tetä, tuu tähendäs ekä esitüst kümne punkti skaalal hinnada. Punktisumma perrä otsustõdas, määndse esinejä päsese edesi õdagu tõistõ vuuru, kon valitas jälki õkvahääletämisega õdagu täht – rahva lemmik (ja seoga ka kõgõ parõmb) luulõtaja-luulõlugõja. Ehk kokkovõttõn: tulõva luulõtaja, luulõtasõ ja rahvas kullõs ni and vastakostust.

Piä tunnistama, et ma ku nuur ja päälenakkaja luulõtaja olõ-õs slämmluulõ ja prõmmu osan edimält peris kimmäs. Rahva iin esinemine mullõ väega miildü-i ni jutu ja pildi Tarto TarSlämmi õdagist tundu ülearvo lustligu ja vägevä, tuuperäst pelksi ma näid ja olõ-õs kimmäs, et slämmluulõ midägi väärt om. Ka tundu mullõ slämmi võistluslikkus tävveste ull’ – kirändüse väärtüst saa-i jo hinnada massidemokraatiaga ja kimmähe mitte aopiire seen! A nüüd, ku olõ mitmõsugumaidsi trehvämiisi peräst esi kah üte huuao jago TarSlämmi õdagist ossa võtnu, om mu arvaminõ muutunu.

Ku muido oll’ tunnõ, et slämmluulõn om kõgõ tähtsämb võistlus, nigu olõs õdagu tsiht vällä selgitä, kiä om kõgõ parõmb luulõtaja, sõs ildampa sai arvo, et periselt olõ-õi rahvahääletüse ülesannõ luvva konkurentsi ja vastassaisu, a tetä kimmämbäs köüdüs, kontakt ja läbikäümine rahva ja luulõtaja vaihõl. Lõpus om õdagu kõgõ parõmba esitäjä valiminõ tävveste kõrvaline asi. Ütelt puult tuu seo võistluselement rahva luulõlõ lähembäle, selle et pand inemise esitüst ja teksti inämb kullõma. Ka and slämmluulõ vorm noorõlõ luulõtajalõ võimalusõ saia aktiivsõt, ausat ja õkvaütlevät vastakostust. Mõistlikkusõ piiren julgustõdas rahvast esitüse aigu esiki helüga huugu andma – tsusistama, hüürgämä, naardma vai sõrmiga nippi tegemä.

Paistus, et seo vorm tüütäs: ku harilikkõ kirändüs- ja luulõõdagit tulõ Tarton kaema mõnikümmend kirändüshuvilist (pluss söögiklubi), sõs näütüses TarSlämmi keväjäst lõppvõistlust olla käünü kaeman üle 200 inemise. Säälhulgan oll’ kimmähe ka rahvast, kiä egä päiv luulõga kokko ei putu.

Seonimaani om slämmluulõ Eestin tähendänü inämbältjaolt Heinloo Sireli ja Leppiku Toomasõ Lavaluulõ MTÜ kõrraldõdut TarSlämmi õdagidõ sarja, miä tähendäs ka tuud, et päämidselt om slämmluulõ väega Tarto-keskne. TarSlämmi üritüisil valitas vällä Eesti esindäjä Euruupa slämmi võigõlusõlõ. Tuu jaos om Lavaluulõ MTÜ kõrraldanu ütsikit üritüisi ka Pärnun ja Tal’nan. Aasta joosul om Eestin 11 slämmiõdagut, millest säidse omma Tarton. Saman om kimmähe egän maakunnan nuuri suhvliluulõtajit, kiä tahassi hinnäst kullõlda laskõ ja kinkal olõs väega vaia ausat vastakostust.

Lavaluulõ MTÜ tüü om Eestin ja esieränis Tarton olnu väegagi tennämist väärt, a nä meelega mõista ei jõvva ekkä Eesti otsa. Ja ei piäki. Kutsu üles kõiki kirändüshuviliidsi ja kultuurikõrraldajit, kel om vähägi aigu ja kotust, kõrraldama luulõprõmmõ uman kodokülän ja -liinan. Ja kutsu üles kõiki suhvlikiränikkõ noist ossa võtma. Ja kõiki terve mõistusõga inemiisi ehk noid, kiä esi ei luulõta, ummi kotusõpäälitsit esinejit kullõma ja ausalõ hindama, ni ku vaia, sõs ka karmilt arvostama. Toomi inemise luulõlõ ja luulõ inemiisile lähembäle!


Vesselovi Joosep,
nuur luulõtaja

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit