Loi Õhtulehest kurba uudist, et Lõuna-Aafriga Vabariigin saiva kolm velle armõtulõ hukka. Velekeisil oll’ hädä magamistarõn toimõtulõmisõga. Uma kandi ravitsõja soovit’ näile hädä kõrdasaamisõs imädse krokodilliga sugulidsõlt läbi kävvü.

Kõlas nigu jutt raamadusar’ast «Saa rahva luu». A seokõrd oll’ asi muinasjutust kavvõl – mehekese lätsivägi jõõ viirde krokodillilõ ettepanõkit tegemä.

Imätsel krokodillil es paistuki edimält midägi vellekeisiga hullamisõ vasta olõma, a tõisil krokodillel visas’ üle. Vai mis tõõnäolidsõmb, näil tekkü mehekeisiga kultuurilinõ konflikt. Kiäki täpsele ei tiiä, kuis luu periselt olli, a katõ mehe koolnu kihä leüti säältsamast jõõ perve päält, kolmanda olliva krokodilli tuus hetkes joba tävveste är söönü.

Om nigu Darwini avvohinda väärt nall’alugu vai sis jälki hummogu- ja õdagumaa vahelidsõ konflikti ehtsä näüdüs. Nii või minnä, ku sa läät võõrahe elokeskkunda keppi küsümä ja ei rehkendä tuu elopaiga ummamuudu näo, kombidõ ja kultuuriperändiga.

Sa võit uman pään mõtõlda, et annat ka krokodillele võimalusõ, a ku krokodill su plaanist arvo ei saa, ei pruugi asi ütele vai tõsõlõ osapoolõlõ ilosalõ lõppõ.

Õdagumaal om egäsugumast esi sorti õiguslust. Võrd-, nais- ja nii edesi õiguslusõ. Tan om pinil rohkõmb õiguisi ku külävanõmbal sääl palmi all. Seol maal om ütiskund kimmäle krokodilli puult, selle et partnõrit hinnatas tan rohkõmb sisemidse ku välimädse ilo poolõst. Krokodill om nunnu. Ja sa, sisserändäjä, ei taha ausõna teedä, mis ütiskund sust arvama nakkas, ku su külä nõid sinno saismisõ-hätiga panda vai kodojänesse mano piäs saatma!

Nii et, võõramaa miis, inne ku sa tan elämislupa küsüt, tii hindäle seo nuka kombõ selges. Tan ei olõ midägi keerolist: laulupido, regivärss, alleaa, Toomõ Koit, verivorst ja hapnõ kapsta.

Ja ku iks ei saisa, ei torma õdagumaa inemine, eestläne vai suumlanõ, nõid Nastja mano, a kõgõpäält võtt pudõli viina ja pruuv krokodilli ilosambas juvva. Ku tuu millegiperäst ei avida, sõs mindäs perretohtri mano ja säält edesi apteeki Viagra perrä.

Olavi Ruitlane
Ruitlasõ Olavi,
õdagumaa miis

 

 

Jaga seod artiklit