Küsse luudusmärke kaeja Pulga Jaani käest, määne tulõ timahava jaanipäävä paiku ilm. «Illus,» ütel’ timä. Rohkõmb ja täpsembäle küssü es piä ma säändse vastussõ pääle paslikus.
Ilm om seo aasta väega pikält kuiv ja kuum olnu. Tuu miildüs suvitajilõ, a sääne kuivus tege aiapidäjile tsipa tuska. Kastmist om väega hulga.
Iin om jaaniaig, ku inemise hariligust tsipa inämb hinnäst lõdvas laskva. Timahava kõnõldas pall’o tuud, et ette tulõ kaia tulõ tegemisega. Kuiv aig om tennü mi mõtsa väega tulõohtligus. Kaemi sis tassakõistõ.
Ette tulõs kaia ka noidõ juukõga, miä pää ullis tegevä. Jaaniõdagu võetas noid hariligult iks inämb ligi ja olnu hää, ku mõni inemine lõbusalõ seltskunnalõ perrä kaenu. Et lõbusalõ pidoõdagulõ es tulnu perrä rassõt hummogut.
Ilm tulõ timahava jaanipäävä paiku illos. Selget pääd ja rahulist pito kõigilõ!
Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja