Ma sai kah lõpus liiklustrahvi. Tulli Kalamajast, määnegi pulstin pääga ökoimä uma Škodaga sõitsõ Pelguliina piiri pääl õkvalt tii pääle ette, sõs jäi kesk tiid kintsu kraapma. Ma pidurdi, kuis jõudsõ, sõs andsõ veidükese gaasi, sõitsõ kõhvitsõjast müüdä ja kurvõ takan ronisi politsei joba erämassinast vällä ja saisõ mullõ tii pääle ette.

«Kas ti tiiäti, ku kipõstõ tan või sõita?» küsse politseimundrin nuurmiis. No muidoki tiidse, 40ga, egäl puul omma märgi üllen.

Kutsuti politseimassinahe. Nuurmiis ja näio naksiva mullõ trahvi kirotama. Veidükese ands’ak oll’ olla. Politseitütrik kai üle ola mu pääle, nigu olõs mu koolnu tükeslõikmisõ päält kätte saanu.

Ull’ olokõrd, a es taha ulli muljet jättä ja küsse nigu muusiän, kas nä tiidvä, ku pall’o maa orbitaalkiirus om. Kaiva mullõ mõlõmba suuri silmiga otsa. Aviti sis näid ja ütli, et pia 30 kilomiitret sekondin. Õks kaiva suuri silmiga.

Sõs näio küsse, et mis tuust. Ütli, et ma ei tiiä, mispiten maa ümbre käü, a ku juhtumiisi vastapiten mu auto tsihiga, sõs tulõs õigõ tulõmi saamisõs maa orbitaalkiirus mu massina kiirusõst maaha arvada. Mis mõttõn, küsse nuurmiis. Ku ma sõitsõ 55 kilomiitret tunnin ja säält 30 km sekondin maaha arvada, sõs tulõ hoobis teil mullõ massa.

«A ku maa tõistpiten ümbre käü,» pomisi näio. «Pall’o sõs üle läts’?» Sõs om sitastõ, vastsi, sõs pallõ ma väega vabandust, sõs olli ma joba kolmanda kosmilidsõ kiirusõ lähkül, miä om 42 km sekondin ja miä om joba küländ kipõ, et Pääväsüstemist vällä minnä.

Noorõ olli väega tiidmishimolidsõ, kaiva suuri silmiga ja kulssiva, midä hallpää kõnõlas. Sõs võtsõva aparaadi vällä ja käsksevä sinnä sisse puhku. Puhksõ, õhk oll’ puhas. Kaiva aparaati ulli näoga ja ma ütli, et suurõmbat asja puhkpillimiis ma ei olõki, a ku teil kitra olõs, ma mängis kolmõ-nellä duuri pääl Pulga Jaani «Mongoolian om Ulaanbaatar» är.

Olliva joba väsünü näoga ja naksiva trahvi vällä trükmä. Trüksevä vällä ja tsusksiva mullõ nõna ala, et kiroda alla. Ma kaibsi, et tuuga om viil tuu hädä, et ma olõ väega kuulsa miis, ma olõ tunnõt luulõtusõ «Eda ja Litsivedaja» autor ja mu allkiri om täpsele säänesama nigu mu autogramm, kas ma es saanu tuu kotsilõ sõs määnestki papõrd, et mu allkirja sihtotstarbõlisõlt pruugitas.

Joba väega väsünült kaeti. Kurvalt ja väsünült. Nuuril ei olõ inämb säänest võhma nigu vanastõ, säändse inämb üle jaanitulõ ei hüppä. Õnnõ energiäjuukõ pääl ludistasõ.

Vahepääl oll’ joba paarkümmend autot 50–60 kilomiitret tunnin müüdä kupatanu. Mul naas’ nuurist hallõ. Õdak joba käen, nä ei saaki mu peräst niimuudu umma leeväpätsi kätte. Kirodi alla, 60 eurot, seokõrd tõtõstõ mitte niisama, a ausalõ rassõ ja tüütü tüüga vällä teenit.

Olavi Ruitlane
Ruitlasõ Olavi,
trahvitu miis

Jaga seod artiklit
Share On Facebook
Share On Twitter
Share On Google Plus
Contact us