Saagu Parõmb (inneskine Saagu Valgus) keskus pidä 1. paastukuul sõpruga pikälavvapito – tähendäs, et edimäne remonditolm om kokko pühitü ja no om «umal maal» pikä lavva jaos ruumi. Tõisi – nii latsi ku suuri – uut 4. paastukuust Võro polikliinigumajan senidse nuka asõmõl terve hüväpuulnõ kelleritsiib.

Keskusõ pernaasõl Haljendi Piretil om hää miil vahtsõ suurõ ruumi üle, mink ütte otsa saa vahesainaga luumistarõ umaette jätta ja tõsõn otsan muud tarkust jaka. Luumistarõn om võimalus ummõlus- ja muud käsitüüd tetä, oppi ja opada – ja vunki tahetas anda innekõkkõ vahtsõst pruukmisõlõ.

«Saami hindäle tüüstüsligu ummõlusmassina, miä ka paksust matõrjalist jako saa,» kitt Piret. «Kellel vaia, kõnõlami kokko ja saa tan umblõman kävvü.»

Tõsõl puul saa tetä oppuisi vai niisamagi olla. Hariligõ laudu-tuulõ asõmõl saa valli mitund muudu istmiskotussit. «Kiä om päiv otsa tüü man tooli pääl istnu vai tuud kannatagi ei, saa siin valli palli vai tumba vai muudki, miä timä jaos kuntipite om,» kõnõlas Piret.

Vahesaina saa kokko tougada ja sis või tandsugi lüvvä. Parhilla jääs viil remonti uutma suur tarõ opmisköögi jaos, kon Piret vaimusilmän kohvigunukkagi näge. Ja terrassigi aknõ takan… «Tahami jo latsilõ, kiä siin käävä, anda tiidmist tervüsele hääst süümisest,» pidä Piret tähtsäs. «Senitsen köögin om mitmit oppuisi olnu. Pia om näütüses sõira tegemise oppus plaanin.»

Et terve kalitor om no keskusõ käen, saa sinna tetä latsilõ mitund muudu nukkõ ja kotussit, kon mängi vai kasvai istu ja raamatut lukõ. Mano tulõgi avalikumbat ruumi ja nii jääs vabatahtligõ jaos kah umaette olõmisõ kotust. «Vast saa nüüd ka kodokontori är tüü mano tuvva,» naard Piret, ku tüütarõ-ruumi näütäs.

Keskus om aastidõ joosul tegemiisi poolõst kasunu, nii et seenine Saagu Valgusõ nimi paistu ahtakõsõs jäävät ja ildaaigu lepüti Saagu Parõmban kokko. Puut maja edimädse kõrra pääl, kon inemiisi tuudut vahtsõst pruukmisõ kraami müügis pakutas, om iks tähtsä – MTÜ piät hinnäst är majandama.

A lihtsa häätegemise kõrval om tähtsä innekõkkõ tuu, et inemine opisi läbi esihindä umma tiid löüdmä. «Mi mano võit tulla uma plaaniga – tii ei mi tuud su iist är, a avitami, et sa esi tettüs saasi,» seletäs Piret mõtõt. «Teemi võimalda as’a võimalikus – ku esi tahat. Oodami umma pannust kah. Pannus piä ei kõgõ rahan tettü olõma – kokko saa leppü abi muun vormin. Hää olõsi kah, ku umakandi rahvas tarvitasi vahtsõst pruukmisõs siist peri asju – niisama vai ümbretettünä. Õgal as’al ja õgal inemisel, kiä tan om, om uma põhjus tan olla.»

Parhilla omma vahtsõ ruumi edimädse klantsmisõ saanu, a suurõmb kujondaminõ nakkas inemiisi kaudu, kiä siiä tii löüdvä. Tasus läbi astu ja uuri, mis võimaluisi om ja mano tulõ.

Leimanni Eve


Haljendi Piret luut keskusõ tulõvadsõn kabinetiruumin, et saa pia kontori kotost är tüü mano tuvva. Leimanni Eve pilt

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit