Illos, et Rõugõ vald sai koolibussitsõõri külge haaki maakunnaliini, millega saa õkva õigõs aos nii Rõugõ kooli ku Võro gümnaasiumi ussõ ette. Nii pidänügi bussi sõitma.

Põhikooli-, gümnaasiumi- ja kutsõkooliopilasõ ommaki jo kõgõ suurõmba bussisõitja. Et suurõmb jago näist autoga ei sõida, sis (kinnimastu) bussisõit om näide jaos kõgõ parõmb ja odavamb sõitmisõ viis.

Põhikooliopilasõ kuulijõudminõ om umavalitsusõ murõ ja koolibussi iks sõitva. No Rõugõ vald rehkendäs, et maakunnaliini koolibussitsõõri haakmisõst saa vald kassu 2000 eurot aastan. Samal aol saa kassu ka maakunnaliin – vald mass jo bussipiledi kinni. Võitva ka opilasõ – saava kipõmbalt kuuli. Tuu tähendäs, et võitva kõik.

Bussihädä om viil mitmõl puul ja näütüses Põlva ja Võro gümnaasiummi egäst Vana-Võromaa nukast ei saa vai piät eski kats ja puul tunni varramba bussi pääle minemä (näütüses Mõnistõst).

Mitmõst Vana-Võromaa suurõst kotussõst jõud buss maakunnakeskustõ kellä 7.30 ümbre. Võro gümnaasiumin nakkas tüü kell 8.30, Põlva gümnaasiumin 8.20. Tüüle mintäs katsas vai rohkõmbki viil ütsäs, ammõdiasotusõ tetäs vallalõ inämbüisi kelläst ütsäst. Meelega mõista, et kiä vähägi saa, püüd mändsegi muu sõiduriistaga liina saia.

No bussiga sõita om kimmähe odavamb ja inemise sõitnu kah, ku bussiaig vähägi klapnu. Saa-i üte inemise ütlemise perrä bussi käümä panda, piät vällä uurma, pall’o sõitjit periselt olnu.

Päält kooliopilaisi omma kimmä kellä pääle sõitja tüüinemise. Pensionäri ja tõsõ poodin vai tohtri man käüjä saava umma sõitmist inämb bussi perrä säädi.

Bussiliine parõmbas saamisõ man või api olla haldusreformist: vahtsõ suurõmba umavalitsusõ piät nigunii transporditeema läbi märkmä. Suurõmbal umavalitsusõl om ka laapsamb rahva käest perrä uuri, mändsit bussiliine vaia om.

Tuud piätki uurma umavalitsus kuuntüün maavalitsusõga: suurõmb jago inemiisist lää-i ilmangi esi nõudma, et timä perrä bussiaigõ ümbre tettäsi.

harju-ylle


Harju Ülle
päätoimõndaja

Jaga seod artiklit