Seo kuu keskpaigan tull’ väega kurb uudis: mi ilmast om är lännü Ruusmaa Arthur. Muiõ tegemiisi kõrval ka Uma Lehe rubriigi «Vana pilt kõnõlõs» pikäaolinõ kokkosäädjä.

Ku vana pildi rubriik 2011. aastaga süküskuul alost, oll’ edimält plaanin, et lugõja saatva siiä ummi vanno pilte. Siski juhtu nii, et taast sai Arthuri nukakõnõ. Arthur mõistsõ mõtõlda aolehe rütmin ja otsõ vällä vanno lehejuttõ ja pilte, miä õkva lehe vällätulõki päävä vai aoga kuigimuudu köüdet. Nii sai Uma Lehe lugõja aastit teedä ammuilma unõhtõduist asjust, inemiisist ja sündmüisist.

Uman perämädsen jutun «Väiku pedäjä jõulusuuv» suuvsõ Arthur pildi pääl olõva pedäjä suu läbi kõigilõ kolmõkõrdsõt tervüst. Timäle hindäle tuud kah’os inämb es jakku.

Abivalmis. Tuu om umahus, määndsena Arthurit iks mälehtämä jäämi.

Uma Lehe toimõndus


Ruusmaa Arthur. Pilt Uma Lehe arhiivist

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit