Üten perrega mõnõs aos Rumeeniä pääliina Bukaresti tüüd tegemä kolinu Võromaa miis Epleri Rain kirotas elost, tüüst ja mõttist puultõist tuhat kilomiitret lõuna puul.

6. kiri. Har’otuisi pääajolõ

Nigu muudsalõ aolõ kombõs, om mi maja all kah autidõ saisuplats. Neläaastanõ Kõu vahepääl küsüs, mis seo platsi all om. Ütle vasta, et muld. Poig jää-i rahulõ ja nii läämi kiht kihi kaupa edesi, kooni jõvvami maa tuumani ja säält joba tõõsõlõ poolõ maakerrä.

Saisuplatsi ussõ pääl om mu meelest väega vahva silt: «Kalli elänigu! 1. Olkõ hää, pankõ ummi autit õnnõ teile ette nättü kotusõ pääle. 2. Olkõ hää, ärke pankõ autit saisuplatsi liikmisteie pääle. Ku piäti naist säädüisist kinni, ei piä nakkama tiika egäsugumaidsi asjo arotama.» Olõ-i sääne harilik nigu «Võlssi pantu autu viiäs är!» vai «Võlssi pantu autu umanik piät trahvi masma!». Innembi pand mõtlõma.

Ku ma silti edimäst kõrda loi, sis tull’ päähä kõiksugumaidsi mõttit. Määndse omma nuu arotusõ, miä är jääse, ku autu õigõ kotusõ pääle panõt? Ja määndsit arotuisi tulõ pitä iks, huulmada tuust, et kõik õigõlõ tiit? Ku edimädse huuga võinu arvada, et massina õigõ kotusõ pääle pandminõ avitas är hoita jutuajamist kur’a naabriga, sis as’a pääle pikembäle märken sai arvo, et kinkagi tii pääle pant autu võinu tuvva vahtsõ tutvusõ ja mille mitte ka sõprustsõõri.

Ummi hahkõ ajorakkõ liigutaminõ, näile kuurmusõ andminõ ollõv kasulik. Olõ kuuldnu soovituisi ristsõnno tetä vai malõt mängi. Hoit ajo vormin ja ei lasõ Alzheimerit ligi. Ma olõ kah perämädsel aol malõt mängnü – lihtsäle miildüs ja ei olõ ka halv, ku Alzheimerit mõni aastak edesi õnnistus tougada. Silt autokuuri ussõ pääl and’ säändse impulsi, et paar päivä sai malõ asõmõl telekast «Kirgede tormi» kaia, pelgämäldä, et mudsu tummõmbas lätt.

Mõni või no üldä, et tuuperäst ei olõ vaia vällämaalõ kolli, et ussõ päält põnõvat silti lukõ. Tuu või nii olla külh, et Eestingi saa säänestsamma nätä. A ma olõ-i nännü!

La mulţi ani!*

* «Hääd vahtsõt aastakka!» rumeeniä keeli.


Epleri Rain

Jaga seod artiklit