Üten perrega mõnõs aos Rumeeniä pääliina Bukaresti tüüd tegemä kolinu Võromaa miis Epleri Rain kirotas elost, tüüst ja mõttist puultõist tuhat kilomiitret lõuna puul.

Perämäne kiri. Koton tagasi

 
Rumeeniäst tagasi kodo tulõminõ käü lihtsähe. Panõt uma kraami auto pääle, võtat üte latsist kaardilugõjas, panõt massina käümä ja nakkat sõitma. Kõgõpäält sõidat 12–13 tunni Poola Gliwicehe, makat sääl kõrraligun nelätärnihotellin õnnõ 35 euro iist ja süüt hummogu kõtu kõrraligult täüs. Järgmädsel pääväl sõidat viil 15 tunni ja olõtki koton.

Õnnõs om kodo tan kagunukan. Ku jõulu aigu kodo tulõt, om lumi maan ja mõnusa paar kraati külmä. Mitte nigu Tal’nan vai Lääne-Eestin, kon maa must ja kinäst talvõst asi kavvõn.

Kodo om kõgõ hää tulla. Bukaresti seiklus om seos kõrras läbi, säälgi oll’ elo illos ja kõik pere sai vahtsõ hää kogõmusõ. A kodo om iks kodo.

Ummõhtõ saa-i tangi murrilda. Kavvõst kaiõn või paistu, et mitte õnnõ kõik Eesti, a egä liin ja valdki kuts inemiisi hindä mano. Herksämbä lubasõ egäsugumaidsi soodustuisi, kõrraldasõ lotõriid ja midä viil. A paiga pääle jõudõn tulõ vällä, et Võro vallan asi nii roosilinõ ei olõ.

Parhilladsõ momendi kõgõ suurõmbas murrõs om mi jaos latsiaiakotussidõ puudus kodo lähkül. Juriidilidsõlt paistus kõik korrektne: umavalitsus piät latsilõ hoitmisõ kõrraldama, a nipp om tuu, et latsiaiakotus tulõ löüdä teenindüspiirkunnan. Võro valla otsustaja omma tan kavala olnu ja nimmanu kogo suurõ valla ütes teenindüspiirkunnas. Nii saagi ammõtnik üteldä, et sõitku mi Parkseppä vai Väimelähe. Ja tedä ei huvita, et tuu tähendäs 100 kilomiitret autosõitu päävän. Kodanik olku tenolik, selle et täämbäne suurvald võinu pakku kotust ka Oravil vai Vahtsõliinan ja seo nõstnu päävädse läbisõidu 200 km kanti.

Mis sääl iks. Elo lätt edesi ja ütte vai tõistmuudu tulõ seo asi är kõrralda. Nigu ma joba ligi kats aastakka inne umavalitsuisi reformi Uman Lehen kiroti, ku riik koli kõrrast kavvõmbalõ, ei jää inemiisil muud üle, ku kogokunnan esi tarviliidsi teenüssid pakku. Riik võinu säändsen olokõrran aumehe muudu noin paigun, kon teenüssit ei sutõta pakku, inemiisi käest ka veidemb massõ kor’ada. Et sääne asi periselt kah juhtunu, om piäaigu ilmvõimalda. Selle et kõgõ tähtsämbä inemise korgidõ klaasmajju seen piät uma palga jo kostki saama.

Pula mea!*

* rumeeniäkeeline ropp sõim


Epleri Rain

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit