Üten perrega mõnõs aos Rumeeniä pääliina Bukaresti tüüd tegemä kolinu Võromaa miis Epleri Rain kirotas elost, tüüst ja mõttist puultõist tuhat kilomiitret lõuna puul.

24. kiri. Armsa ja harinu egäpääväelo

 
Inemine harinõs kipõstõ ja ehitäs suurõ maailma sisse hindä jaos väiku ja selgembä ilma. Mi kõik võitlõmi vähämbält mõttõn igävüse ja üttemuudu eloga, a ummõhtõgi otsimi samal aol turvatunnõt, midä sääne egäpääväelo pakk.

Reisil ollõn avitas õnnõ mõnõst pääväst võõran liinan elämisest, ku joba kujonõsõ vällä harinu tii puuti, trammipiätüste, restoraani. A ku hinnäst kõgõ perrega terves aastas vällämaalõ kolit, sis saa suurõ liina sisse poimitu väiku esihindä maailm kodos.

Ku teil mõni tutva vai sugulanõ eläs pikembät aigu näütüses säändsen eksootilidsõn kotusõn nigu Rumeeniä, sis om lihtsä mõtõlda: «Oo, täl om sääl Must meri, suusamäe ja Dracula, uulitsidõ pääl laulva ja tandsva mustlasõ, päiv paistus kõik aig ja midä viil…» Vai sis kujota ette, et vällämaalõ kolinu eläs ohtlikku ello ja piät egä päiv toimõ saama korrumpeerunu politseinigõ, kõrilõikajist kur’ategijide ja olõmalda meditsiinisüstemiga.

Peris elo om kõvastõ proosalidsõmb. Pere heränes hummogu üles ja süü hummogusüüki. Vahel trehväs mõni eksootilidsõmb süük, a hariligult püvvetäs tetä tuud, minka oldas harinu. Sis läävä latsõ latsiaida vai kuuli ja vanõmba pruuvva päävä joosul midägi as’alikku är tetä, tihtipääle tulõmusõlda. Egä paari päävä takast tulõ poodin kävvü – iks tuun üten ja saman. Kõrra vai paar kuun süvväs õdagusüüki restoraanin, hariligult valitas tuhandidõ võimaligõ siäst iks tuu, kon joba käümä harinõtu ja ettekandja tutva.

Sääne kipõstõ tegünejä egäpäävätside harinõmiisi mustri tege mi ello lihtsämbäs ja luu turvatunnõt. Ummõtõ mass seo mustri seen elämist hindä jaos selges mõtõlda, et sis vahepääl midägi tõistmuudu tetä. Olõ sa koton vai vällämaaal, mõnikõrd mass sisse astu kodopoodist üle uulidsa olõvalõ puuti vai jättä äripäävä hummogu kell tirisemä pandmalda ja kõgõ perrega sisse maada. Kõik vahtsõnõ ja tõistsugumanõ hiidütäs tsipa, a ku tuust pelgämisest üle saami, võimi avasta midägi väega hääd.

Mi Rumeeniä aig saa aasta lõpuga seos kõrras läbi. Om olnu väega põnnõv ja hää ja lõpus iks väega kodonõ ja egäpääväelolinõ. Kodo om hää tulla, samal aol om ka tsipa kah’o seost kotost är tulla. Võta nüüd kinni, kas omgi minkastki kah’o vai om seo lihtsäle inemisele umanõ pelgüs vahtsõ iin, miä vanan hään koton uut.


Epleri Rain

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit