Üten perrega mõnõs aos Rumeeniä pääliina Bukaresti tüüd tegemä kolinu Võromaa miis Epleri Rain kirotas elost, tüüst ja mõttist puultõist tuhat kilomiitret lõuna puul.

23. kiri. Liina- ja maainemiisist

 
Egäl puul maailman, nii meil Eestin ku tan Rumeeniän, pidävä liinainemise hinnäst tihtsäle kuigimuudu parõmbas, targõmbas, võimõkambas. Ütspäiv autoga Bukaresti liiklusummikun istõn tekkü mul olõtus, mille seo niimuudu olla või.

Kas olõ-i nii, et liinainemise eläse petükujotlusõn tuust, ku pall’o nä omma kätte võitnu ja ku kõrdalännü nä tuuperäst omma? Võtami mõnõ näüte. Tüüle ja kodo sõitminõ, esieränis, ku seo man tulõ latsõ kuuli vai latsiaida viiä ja perän säält tuvva, om suurõn liinan paras ettevõtminõ. Kuis ummikist müüdä saia? Määnest kavalat tiid pite saanu umist naabriist rutõmb peräle? Egä päiv algas ja lõpõs seo keerolidsõ logistigaülesandõga. Olkõ häste vai halvastõ, a ülesannõ saa lahendusõ ja inemine tund, et sai midägi suurt är tettüs. Maainemine ist lihtsäle auto pääle ja sõit, kohe vaia, ei piä tuu jaos suurt midägi esierälist är tegemä.

Tuujaos, et kluppi hääle pidolõ vai parõmbahe restoraani õdagusöögile saia, om liinainemine tennü tutvusõ klubi turvamehe ja restoraani ettekandjaga. Saa iks rõnna kummi aia, ku iispäävä kontori kohvinukan kõnõlõs, määndsen piinün paigan sei ja ildampa jalga keerut’. Jälki midägi tähtsät kätte võidõt, tüüseldsilidsest parõmb oltu. Maainemine lüü lamba maaha, võtt pindre päält mahhet põrknast mano ja süü hääd ruuga nii pall’o, ku sisse mahus. Ja sis, ku iso tulõ. Ei piä midägi ette kinni pandma. Ku taht pito pitä, kuts liinast pillimehe ja tands kasvai hummoguni vällä. Perämädsel aol om nii, et parõmba pillimehe ja luulõtaja eläsegi maal ja laskva hinnäst aig-aolt suurõ raha iist liina meelütä.

Inämbüse inemiisi elo nii liinan ku maal lätt müüdä argiasju aiõn. Liinarahval om kõik aig tunnõ, et kül näil om õks võimaluisi: tiatri, kino, dekoltee. Peris elon naid võimaluisi ülearvo pall’o ei tarvitõda. A tempo om kõik aig suur ja rabõlõmist hulga. Maal lätt kõik edesi aigupite ja lihtsä tüülesõit vai poodinkäük ei tekütä määnestki tunnõt. Inemise elo om lõpus iks õnnõ väiku silmäpilk, a mõnõlõ paistus, et künnel palas kuigi suurõmba tulõga. Pala-i joht.

Rumeeniä sai mineväl nädälivaihtusõl saa-aastadsõs. Suurõ rahmõldamisõga olõs sündmüse piaaigu ärki unõhtanu.


Epleri Rain

Jaga seod artiklit