Eestist, Rumeeniäst ja Euruupast

 
Üle hulga ao sai kodo tultus. Tii pääl ja tan ollõn om mõni asi silmä naanu ja märgotama pandnu.

Poola, Ungari, Tšehhi ja Slovakkia omma hindä kipõtii «peris» Euruupani valmis ehitänü. Ku inemiisil om huvvi vai tarvidust ütest paigast tõistõ liiku, saa seod tetä kipõstõ ja mugavalõ. Tuu and kimmäle huugu elo edenemisele noin riiken. Rumeeniäl ja Bulgaarial om viil tsipa puudus, a pia jõudva nimäki sama kavvõdalõ. A midä ligembäle armsalõ kodomaalõ jõvvat, toda parõmbalõ nakkat arvo saama, ku kavvõ, väiku ja kehväste ligi saia kotus seo om.

Mõtli, et tiiä-i, kas mi poliitikide ja diplomaatõ agendan om korgõ kotussõ pääl seo, kuis lätläisi ja leedukidõga kokko kõnõlda nii, et mi uma kipõtii kah põh’a poolõ valmis ehitänü. Looda, et om.

Eestin om terve hulk inemiisi, kiä minno seo kipõtii jutu peräst no «asfaldimehes» sõimama nakkasõ. Lasku kävvü. Seo ei muuda mu arvamist: tuujaos, et elo parõmbas minnä saanu, piät alosvärgi kõrraligu olõma. Ku kaup ja inemise saava liiku sinnä, kon om inämb rahha, and seo võimalusõ rahal siiäpoolõ kah liiku. Raha ei ollõv kül päämine, a ku tedä ei olõ, saat arvo, et parõmb iks om, ku tedä om.

Bürokraatia pidurdas ettevõtligõ inemiisi tegemiisi meil sammamuudu nigu Rumeeniän. Ja inemiseki omma mõttõviie poolõst sarnadsõ: sõimatas hoolõga ülearvost bürokraatiat, a ku naabrimiis «võlss» kelläaol murro niit vai pinni jalutas, nõutas vahtsõt säädüst. Kah’os pall’o saa-i arvo tuust köüdüssest, et säändse küländ väikeisist mugavusõnõudist tulnu reguliirmise ommaki nuu, miä peräkõrd üle pää kasusõ. Inemise pidänü pruuvma umavaihõl rohkõmb niimuudu toimõ saia, et tuu jaos riiki ja ammõtnikku vaia es lännü.

A päämine asi, midä egä päiv tunnõ, om seo, et koton om iks maru hää! Esieränis hää om sis, ku uudissõ lugõmada jätät.


Epleri Rain

Jaga seod artiklit