Ku mi latsõ ollimi (tuu oll’ minevä saandi keskpaiku) ja haigõs jäimi, sis imä tohtõrd’ meid maarohtõga, midä timä imä tälle oll’ opanu.

Ku ollimi külmä saanu, sis panti tsukrutükü pääle paar tsilka eederit vai hõl’ovat ja mi pidimi tuu tsukrutükü är nutsutama. Sis viil panti sinebipulbrit ihokuuma vette ja mi pidimi ummi jalgu sääl lämmistämä.

A ku jo köhä tull’, sis määriti rinna pääle hanirasva ja ku tuud es olõ, sis harilikku tsiarasva, kohe raputõdi veidükese sinebipulbrit pääle. Rasva pääle panti pergamentpapõr ja tollõ pääle viil lämmi käterätt. Sis viil, ku kardokit keedeti, kästi toda tossu sisse hengädä.

Ku kurk oll’ vallus, sis anti juvva kuuma piimä miiga, ja ku mett rohkõmb oll’, sis anti luitsaga kõvva mett ja kästi aigupite är nutsuta.

Ku noho es taha perrä anda, kiitse imä kanamuna är, pandsõ nõnaräti sisse ja mi pidimi noid katõl puul nõnna näo pääl hoitma, kooni muna är jahtu. Ja nii mitu kõrda päävän.

Ku ollimi talvõga närväs jäänü ja keväjä väsümine pääle tull’, sis aiõ imä meid ilosa ilmaga vällä mõtsa viirde jalotama ja käskse meil pedäjäkasvõ jürrä, et nuu andva kihäle jõudu mano. Ku jo vahtrõ ja kõo mahla naksi juuskma, sis oll’ jõujuuk umast käest võtta.

A ku kostki nahk katski läts’ vai üles paistõt’, sis panti raudroho vai kapsta lehte pääle. Ku oll’ vähä suurõmb haav, sis pitsitedi tuu kokko, panti vahtsõnõ linanõ rõivatükk pääle ja haav kasvi esi kinni.

Ku oll’ kõtutõbi, sis andsõ imä pitsiga ummatettüt tedremaranatinktuuri, ja ku kõtt valla, sis pipraviina. Ega tuud anti õnnõ veidükese, viis kooni viistõist grammi kõrraga.

Ja ku mul pümmesoolik valtama naas’, sis es vii minno kiäki tohtri mano. Imä aiõ soola kotin nii kuumas, et kannaht’ haigõ kotusõ pääle panda ja nii rohitsõdi minno mitu päivä üttejärge, kooni valu är kattõ.

Kaemalda säändsele ravilõ jäimi kõik ello ja pümmesoolik um mul täämbädseni alalõ.

Vanastõ es olõ egä kõrd arsti ja rohto käeperäst võtta, selle olli inemise opnu vähämbit häti esi ravima. Olõ õs massinit ja tii olli sügüse nii muadsõ, et es päseki läbi.

A prõlla um kõik arstiabi ja kiirabi kätte saia ja inemise läävä egäsugutsidõ hätiga, ka väiku nohoga tohtri mano. Ime sis, et järekõrra umma pikä ja tõsitsidõ asjuga piät kavva umma aigu uutma.

Urmi Aili

Jaga seod artiklit