Sandra oll’ üts noist, kiä vastas’ Hurda Jakobi üleskutsõlõ kor’ada kokko inemiisi mälon alalõ olõvat rahvaperimüst. Tä tiidse häste, ku rikka omma Vahtsõliina kihlkund ja naabri Setomaa rahvaperimüse poolõst.

Sandra Jaani kodanigunimi oll’ Sander, a umilõ üleskirotõduisilõ saadõtiisilõ pand tä ala Sandra. Tä sündü 28. põimukuul 1862. aastagal Rõugõ kihlkunnan, a pia sai timä elopaigas Vahtsõliina vald, kohe tä jäi uma perrega surmani.

Kooliharidusõ sai tä paigapäälsen Tsäpsi algkoolin. Sääl sai selges lugõmisõ, kirotamisõ ja laulmisõ. Inämbäs es olõ kehvi vanõmbidõ latsõl võimaluisi. Opiti võro keelen vaimuligu kirändüse perrä. Ildampa sai Sandra Jaanist rätsep, kiä käve talost tallo ja küläst küllä, valgõl aol tekk’ tüüd, a õdagidõ kullõl’ suurõ huviga külärahva juttõ ja kai kombit.

Päält perimüse korjamisõ kirot’ tä ka aolehile, oll’ pia 15 aastakka Ristirahva Pühapäewalehe toimõndaja.

Timä päält 20 aastaga pikk tüü, kon om kokko 8000 kiräpuugnat peenükeist kirja, om tett tävveste tasolda. Tsipakõsõ «sulõrahha» and’ Hurt siski umast karmanist. A Vinnemaa geograafia selts and’ tälle tunnustusõs suurõ hõpõraha kaalan kandmisõs.

Sandra Jaan kuuli 20. rehekuul 1925 ja om matõt Vahtsõliina surnuaida. Täämbädse pildi om Aaderi Joosep tennü 26. põimukuul 1984, ku raamadusõbra, kodo-uurja ja Seto leelotaja tei valla rahvaluulõkogoja mälehtüskivi timä kodotalon Kapstojal.

Ruusmaa Arthur, Vana-Võromaa muusõummõ päävarahoitja

Loo alussõs om 14.11.2012 aolehen «Eesti kirik» ilmunu Liina ja Piret Palgi artikli «Rahvaluule suurkoguja Jaan Sandra Vastseliinast».


Pilt om peri Vana-Võromaa kultuurikua muusõumist

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit