Orava vald om aastasato olnu Vahtsõliina kihlkunnah,

a Põlva rajoon om nõuka-ao peränd

No nakkas haldusreformi edimäne tsõõr täüs saama: pia kõik valla omma är otsustanu, kellega nä tahtva vai ei taha kokko minnä.

Hää meelega kae, et pia egäh Vana-Võromaa nukah omma otsussõ tettü rahva süäme perrä ja aoluuliidsi piire pite. Eski huulmada tuust, et mitmõl puul om riigi puult säetüst 5000 vallaelänigust puudu. Mis tetä, ku mi kandih om pall’o mõtsa ja veidü inemiisi.

Perämädsel momendil otsusti ütte minnä naabrivalla Urvastõ ja Antsla, sammamuudu Kanepi, Valgjärve ja Kõllõstõ. Mõlõmbal juhul jääs inemiisi arvust puudu. Nigu ka Orava ja Vahtsõliina vallal. Õnnõ Karula ja Harglõ vald anni alla ja läävä kokko Valga liinaga, mis jääs tõsõlõ poolõ Vana-Võromaa piiri.

Mul om hää miil, et kodovald Orava jäi kimmäs ja otsust’ kokko minnä Vahtsõliina vallaga. Orava vald om mitosada aastat olnu osa Vahtsõliina kihlkunnast. Olõsi vägivaldnõ minnä kokko kas Põlva vai Räpinä kihlkunnaga.

No Põlva maavanõmb Taro Igor om võtnu meediän sõnna, et Orava ja Vahtsõliina kokkominek ollõv halv: valla jäävä ilma toetusõst, midä andas sõs, ku 5000 inemist täüs saa.

Kas sõs suurõmba raha peräst piässi uma rahva tahtmisõlõ vasta astma? Ku raha olõs kõgõ tähtsämb, olõs mi võinu üteh minnä setodõ-võrokõisi segävalla Kaguvalla mõttõga ja pakudu rahaga rahul olla.

Viil inämb pand imehtämä presmine, et Põlva maakunnast võinu saia üts vald. Orava vald om aastasato olnu Vahtsõliina kihlkunnah, Setomaa om aastasato kokko käünü, a Põlva rajoon om nõuka-ao peränd (maakunnapiir om Põlva rajooni piir aastast 1961). Kas tuu alalõjäämine om tähtsä?

Ma mõtli, et priitahtlik ütteminek omgi priitahtlik. A maavanõmb sekäs vaihõlõ ja aja häüssä tuuni vällä, et «pall’o Orava valla inemise ei tiiä midägi Vahtsõliina rahvarõivist». Muidoki om meil inemiisi, kiä ei tiiä midägi määndsistki rahvarõivist. A nii kõrdapite perrä tettüid Vahtsõliina rõivit, ku Orava tandsurühmil viimädse 15 aastat om olnu, olõ-i tervel kihlkunnal vasta panda.

Kolm aastat tagasi küsse Orava vallavolikogo inemiisi käest, kellega nä kokko tahassi minnä, ku käsk andas. Suurõmba toetusõ saiva Lasva ja Vahtsõliina. Täämbä, ku haldusreform väega häid valikit ei anna, olõ-i Orava ja Vahtsõliina kokkominek viga, a asjo elolinõ sais.

Säinasti Ene
Säinasti Ene,
võrokõnõ Oravilt
Vahtsõliina khk

 

 

 

Võro maakund 1925
Võro maakund 1925: Harglõ ja Karula omma vahtsõ Valga maakunna jaos är võetu, no suurõmb jago Vanast-Võromaast jääs ütte viil aastakümnis. Setomaa om Petseri maakunnan.

Kommõntiir Põlva maavanõmb Taro Igor:

Haldusreformi tegemise mantulnu riigi käest võimalikult pall’o tukõ saia, a sundliitmise valinu vald toetusrahha ei saa. Kultuuripiiri omma muidoki tähtsä, a saa-i olla ainukõnõ argument. Mehikuurma om kah kõgõ Vanal-Võromaal olnu ja tulõ sinnä tagasi – om köüdetü Räpinä kihlkunnakeskusega. No Orava vallal om silmakirjalik kõnõlda kihlkunnast, ku tsiht om hoobis Võro liin. Ma tugõnu katõ käega Orava valla ütteminekit Võro maakunna naabritega, ku nä kamba pääle 5000 vai viil parõmb, 11 000 elänikku kokko saanu.

Jaga seod artiklit
Share On Facebook
Share On Twitter
Share On Google Plus
Contact us