Jõudsõ uma tüüotsmisõga puuti, et kassapidäjäs oppi. Lätsi hummogu ütte suurtõ söögipuuti proovipäivä tegemä.

Edimädse ostjaga läts’ nii, et hoitsõ toda söögipakki veidü kavvõmb kaamõra iin ja kassaarvuti leie mullõ noid pakkõ kats tükkü kirja. Saiõ kutsutus juhataja, kes tollõ miinusarvõga õigõs aiõ. Esi ei tohe tetä. Tuu tsekk jäie kassahtõ, et peräst arru anda, mille võlssi läts’. Edesi lasi noid asju kipõmbahe, nii et rohkõmb topõlt ei läässi.

Vaihõpääl tegi arvuti üte kauba kottalõ kats piiksu, a kirja pandsõ iks üte. Lätsi närvi, et vast ma jäl midägi esi segi aiõ. Egä as’a kottalõ oll’ vaia arvutist lukõ, mis tä sinnä om trüknü. Ku tull’ kaalukaup, nigu puu- ja juurvilä, sis pidi tabõlist koodi otsma ja sisse trükmä ja jäl kontrolma, kas iks är kah kaalsõ, ja tuu enter’iga kinnütämä.

Raha vastavõtmisõ ja tagasiandmisõga mul häti es olõ, selle et trükit arvutihe, pall’o ostja käest rahha sait, ja arvuti esi tsehkendäs, pall’o as’a massiva ja pall’o piät tagasi andma. Tuuga oll’ kõrran.

Sis viil pangakaardi, kliendikaardi ja ID-kaardi. Egäütega tull’ esimuudu talita. Lisas toolõ viil taaratseki, telefoni kõnnõao, lotõriipiletide müümise ja raha vällämasmisõ. Egä asi tulõ aparaati esimuudu sisse trükki.

Alkoholi ja suidsu müümisel tulõ kontrolli dokumenti ja aparaat and’ koodi, kohe vaota, et võit müvvä.

Ku jo rahvast pall’o ja kassasaba pikk, sis tulõ viil välänpuul järekõrda mõni vaihõlõ ja taht pakki sigarette vai pudõlit ruttu kätte saia. A ku mul um tõsõ inemise arvõ poolõlõ, sis ma ei saa tedä jo vaihõlõ võtta. Ja kas piässigi? Sis saa tä mu pääle vihatsõs ja terve järekõrd jäl timä pääle vihatsõs.

Kassa umma ussõ man, kost tuul sälgä puhk ja kon jala talvõl külmehtämä nakkasõ. Ussõ vaihõl um kuumaõhuaparaat, mis undas vai mürises nii kõvva, et ei kuulõ ostjat, ku tä midä küsüs.

Olli sääl kassan pia puul päivä är juhendaja käe all. Juhendaja ütel’ mu iist kah egäle ostjalõ tere, selle et ma olli tüü ja arvuti vahtmisõga nii amõtin, et teretämises es jää aigu.

Mõtli poolõ kotusõga tüüle naada. Sis ma olõssi bruton ligi 300 eurot palka saanu, a ku säält tulumass, mis pensionäril lätt 0 euro päält, maaha arvada, jäänü mullõ kätte vähämb ku 240 eurot kuun. Löüdse, et säändse närvesüüjä, tähelepandmist nõudva ja kipõ tüü iist um tuu iks väega väikene tasu. Nii jäiegi jäl üts kassa ilma kassapidäjäldä.

Oppusõs mullõ niipall’o, et ma saiõ taa tüü är maitsa ja saa no arvo, mille meil nii veidü kassasit poodin tüütäs. Arvada selleperäst, et kiäki ei taha tulla nii väiku palga iist säänest tüüd tegemä.

Urmi Aili

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit