28.01.2017 nakkas Hiina kalendri perrä verevä tulikikka aastak

Verevä tulikikka aasta tulõmisõ avvus näütäs Urvastõ kihlkunna Oe külä talomiis Pulga Jaan (69) umma nellä verevät ja tõisi värviliidsi kikkit.

«Kae, taa om vinne keeli zolotistõi, kullakarva,» seletäs Jaan ja tulõ laudast vällä, pihlõkarva kikas kangli all. Õkva kinni püütü kikas pidä hinnäst sündsäle üllen ja posiir hää meelega üten peremehega. Tõug om kikkal braama ja Pulga jutu perrä om noid mitmit verevit-kõllatsit tuunõ.

«Mullõ miildüs tä värv külh ja suur om tä kah, a näid om väega vaivalinõ üles kasvata,» hindas Pulga Jaan. «Lõuna-Eesti maa pääl ei kasu kikka kunt nii kipõstõ. Taa oll’ kah nigu kõhnas jäänü – üleväl lae all suurõ summa seen kükit’ ja kössit’. Vei tä tõistõ paika, et tä inämb süvvä saanu. Ku tä keväjäni är eläs, saa täst illus ja tukõv kikas.»

Määndse loomuga braama kikas om? «Oi, nä omma väega rahuligu, võit peris latsi jaos kodusta!» kitt Pulk. «Ku täl kõtt täüs om, ei tii vällägi kõgõst muust värgist.»

Lauda lae all orrõ pääl istus viil sändsit ja mändsit kikkit. «Kae, sääl om umbõs sääne ristand, nigu oll’ Mangil Maalehe pildi pääl üsän,» rehksäs Pulk käega ülespoolõ. «Väikene tutt om täl pään, tuu om tulnu Inglüse standardi perrä araucanast. Noil omma sinidse muna ja ma usu, et taa kikas perändäs kah sinitsit – sinidse muna geen om dominantnõ geen. Kae, nüüt tull’ tõnõ araucana kikas kah vällä, seo om sis Saksa standard – põsõ pääl omma suurõ puhma ja ilma hannalda.

Inglüse standard om hannaga ja noil puhmõ ei olõ. Pikähannalidsõ, nuu omma mu nõrkus. Sääl omma kats tükkü – kats velle.»

Edesi kitt Pulk vinläisi orlovi tõugu kõva helüga kikast. «Tuu om pikältlaulja, arõtõt tollõ pääle, et häste kavva ja kõvaste kirissi,» seletäs tä. «Ma arva, et panõ tä suvõs hindä magamistarõ aknõ ala. Ku kell kolm iks joba kärätäs, sis piät olõma peremehel kah uni lännü ja vaia eluga tegelemä nakada, mitte enämb videldä.»

Ka orlovi kikas om rahuligu loomuga. «Tõi tä Riia ligidält üte Viktori käest,» jutustas Pulk. «Väega suur fanaatik. Täl om niipall’u tõugõ, et niipall’u ei olõ ma nännü uman elun. Veneläisi tõu pidävä karmimbalõ pidämisele häste vasta. Araucana kah, nuu omma mägedest sändse nimega indiaanlaisi suguharu käest tuudu.»

Ku pall’o Pulgal kikkit om, olõ-i miis kokko rehkendänü, no küsümüsele vastust tä võlgu ei jää: «Ma olõ kaenu nii, et ku süäme kõvas tii ja kõik är tapa, kes vähägi kannatas tappa, sis jääs koskil 25 tükkü perrä.»

Mille perrä tä otsustas, kelle piät perrä jätmä? «Luudusõn tulõ kirivüst hoita,» seletäs Pulk. «Saman ei taha näid umavaihõl segädä. Tähtsämpi asju om, kas om püstidse hoiakuga vai hoit niimuudu paralleelselt umma kerre – noid ei tasu segi aia! Mul omma sändse päält kinnidse aiakõsõ, sääl hoia näid kinni nii kats nädälit ja sis nakka haudmismunnõ võtma.»

Pall’o kanno Pulgal om, tuuga om viil segätsemb lugu, no päält saa pidänü iks olõma.

Mändse loomuga om kikas?

Pulga Jaan ei mõista kikka loomu kotsilõ ütte väega kimmäst asja vällä tuvva. «Kikkid om nigu inemiisi – flegmaatiliidsi, sangviiniliidsi…» ütles tä. «Mõni ei talu inemise lähedüst ja pand tänitämä õkva, ku inemine üle muru lätt. A omma tuust hää, et ku kull tulõ, sis hoiatasõ tervet karja.»

Jaan om terve elo kikkit-kanno pidänü. Määne om olnu kõgõ esierälidsemb kikas?

«Või ma ei tiiä…» võtt küsümüs tedä märgotama. «No näütüses, ku ma poiskõnõ olli ja Varstun elli, sis pruuvsõ, midä tege varõs, ku tälle kanamuna pessä panda. Edimält värvit tuu är, varõssõmuna värvi. Perän värv lätt maha, a varõs istus iks valgõ muna pääl edesi. Ma sai säält üte häste paksu kikka. Mul es olõ timäga midägi tetä, anni tuu naabrimutilõ. Oll’ üle 90 vana, a häste kõpõ vanaeit. Tuu pand’ kikkalõ Eduard nimes. Õigõ mitu aastat pidäsi tuud.»

Kikas Aaviksoo ja vele Grigorjevitši

Nimeliidsi kikkit om Pulgal viil olnu. «Jaapani võitluskana samo hoit kaala häste korgõn,» muhelõs tä. «Mul naistõrahvas Elina nakas’ tuud kutsma – Aaviksoo. Noh, Aaviksool om kah küländ pikk kaal… Õkva Aaviksoo muudu kül oll’, a ma sokuti tä är Lätti.»

Kats velle orlovi kikast olli Grigori Grigorjevits ja Aleksei Grigorjevits. «Aleksei, kelle käest üts kikas nime sai, oll’ suur tõuarõtaja,» seletäs Pulk. Grigori oll’ niisama joodik, löömamiis ja keisrinna armukõnõ.»

Vanastõ olli kõgõ populaarsõmba kikkanime kas Piitre vai Petja. Pulk pakk, et vast tsaar Piitre I perrä. «A ega kõik kikka ka tsaari ei olõ, mõni om peris lammas!» rehksäs tä. «No tsaarõ oll’ kah osa sändsit, kes es kanna umma ammõtit vällä.»

Mändsit inemiisi võissi kikkaga võrrõlda? Pulga meelest lühembit miihi. «Mu tädi kutsõ umma miist kikkagõnõ – tä oll’ vast tädist tsipakõsõ vähämb. Mõnõ kotsilõ üteldäs tiukri. Tuu om sis norija nigu tiukrikikkagi.»

Kas Pulgal om olnu ka mõni väega kõva tapukikas? «Jaapani samo om sääne,» seletäs Pulk. «Oll’ mul üts. Ega tä kedägi es putu. A ku vihast’, võisõ neli-viis kikast järest läbi pessä ja õkva nii, et lätsit pästmä.»

Om määnegi kikas lauda valitsõja olnu? «Noo, kõik aig teküs määnegi valitsõja,» muhelõs Pulk. «Kolhoosiaigu peeti valgit kanno paar tuhat üten huunõn seen. Ku sääl kikka naksi kaklõma, sis nä kakli tiiru pääle ütstõsõga. Ku sääl tulli valitsõja, sis noil oll’ hari hoobis tummõmb ku tõisil. Arvada oll’ midägi hemoglobiinisisaldusõga veren. Tollõs aos, ku tõsõ surmani väsünü olli, oll’ näil iks viil määnegi jõud ja tollõga nä saivaki valitsõjas. Nuu valitsõja omma pall’o parõmba loomuga ku alamba: tiidvä, et näile kiäki vasta ei saa ja näil ei olõ vaia tõisi retsi. A ku mõni alamb valitsõjas saa, tuust ei tulõ midägi vällä! Vähämbält kikkil. A mis inemisega om, noid katsit ma tennü ei olõ!»


Pulga Jaan uma noorõ braama kikkaga. Harju Ülle pilt


Laudan orrõ pääl istus väiku vällävõtõ Pulga Jaani kümnestkunnast kanatõust. Pikk kikkahand, miä paistus, om onagadori ja fööniksi ristandi uma. Harju Ülle pilt

Jaga seod artiklit
Share On Facebook
Share On Twitter
Share On Google Plus
Contact us