Suurõl neläpääväl sai Puigal nätä ja kuulda võrokeelist näütemängo. Umaette näütemängopäiv peeti latsiaia- ja koolilatsilõ. Nigu Puigal õks kombõs, olli näütemängo võro keelen.
Puiga latsiaida oll’ tulnu uma näütemängoga katõssa latsiaiarühmä. Lava pääl sai nätä hulga eläjit ja tsirkõ, ummi juhendajidõ abiga kõnõli väiku latsõ hääd võro kiilt. Puigalõ tull’ umma näütemängo näütämä kats latsiaiarühmä Põlvast, kolm rühmä Võrolt ja Sõmmõrpalo, Ruusa ja Puiga latsõ.
«Ma kuulsõ tan täämbä väega hääd võro kiilt, nii väikumbidõ ku suurõmbidõ suust,» võtt’ uma tundõ kokko Sõmmõrpalo latsiaiarühmä üts juhendaja Alteri Annika. Timä sõnno perrä tahtva latsõ võro keelen kõnõlda ja näütemängo tetä. «Nä tahtva nimelt võro keelen esinedä, sääne kärkmine ja käskmine miildüs esieränis häste, külänaisi mängmine,» selet’ Alteri Annika.
Juhendaja jutu perrä proovitas näütemäng tetä niimuudu, et kõik latsõ tuust ossa saanu. «Mi Sõmmõrpalu latsiaid tull’ vällä tüküga «Potikõnõ», miä oll’ tett Vinne muinasjutu perrä. Edimält teimi tuud puppõga, täämbä mängsemi latsiga. Lugu om tuust, kuis muur tegi taadilõ potikõsõga putru ja tuu läts’ kõrbõma,» kõnõl’ Alteri Annika.
Koolin neli pikembät luku
Puiga koolimaja lava pääl ast’ üles neli näütemängotruppi. Päält Puiga kooli latsi olli hinnäst näütemängopääväle sõidutanu ka Mõnistõ ja Harglõ kooli latsõ. Koolilatsi näütemängo olli tsipa pikembä ja tõsitsõmba.
«Etendüse olli kirivä. Põnõva lavastusõ, huvitavit mõttit oll’. Meil ei olõki tan varrampa säänest asja olnu, et lava iin tandsitas vanna tantsu. Mullõ miildü ka Mõnistõ lugu, kohe oll’ uma piirkunna aolugu võetu,» selet’ koolilatsi näütemängopäivi pääkõrraldaja Ruuli Helve. A miä tuu võrokeelitside näütemängõ päiv Puigal õigõlõ om? «Taa om nigu pidopäiv: latsõ omma vahva, ilosat võro kiilt saa kuulda ja lavastamist kah nätä,» oll’ Ruuli Helve rõõmsa.
Näütemängõ hindamiskogo kitt’ kõiki nättüid lavastuisi, a esieränis häid sõnno löüti Mõnistõ kooli latsi näütemängo jaos. Mõnistõ latsi juhendaja Pazuhanitši Asta selet’, et timäl om tekkünü sääne väiku näütemängoseltskund: latsõ tulõva esi juhendaja mano, näid ei piä kuigi sundma.
«Mängsemi tan maha näütemängu mi kodukotussõst – Mõnistõst ja Mehkamaast. Käänimi taad uma kooli aoluu pääle. Om jo pääväkõrral, kuis kuulõ ehitedäs ja kinni pandas,» kõnõl’ Mõnistõ latsi juhendaja tsipakõsõ uma rahva mängitüst tüküst.
Rahmani Jan
Sõmmõrpalo latsiaia rahvas mäng opõtlikku Vinne muinasjuttu «Potikõnõ». Rahmani Jani pilt
Põlva latsiaid Pihlapuu näütäs, kuis naabrimehe nakrit maa seest vällä kakva. Rahmani Jani pilt
Puiga põhikooli 9. klass jutustas kaejilõ kur’ast kuningannast. Rahmani Jani pilt
Harglõ kooli näütemäng vii kaeja rõivapuuti, kon nõudja ostja saa lõpus pordsu miihi- ja naisirõivit. Rahmani Jani pilt
Puiga põhikooli 5. klass om Tuhkatriinust tennü täämbädse ao Tuhaleenu. Rahmani Jani pilt
Mõnistõkõisi Mehka ja Hipp saava etendüse käügin vanas. Rahmani Jani pilt