Ma mõtlõ, et võro kiil om inemise peris kiil, säändsel kujol nigu jummal tä inemise suuhtõ pand’, ja eesti kiil om sääne ilmalik kiil. Edimäne passis kõgõs, tõsõga võit õnnõ ilmalikkõ asjo seletä. Ilmaligu matusõkõnnõ, seebikide subtiitri, suidsupakkõ hoiatussildi.

Niisama piäs apteegiroho tarvitamisõ oppus ilmaligun keelen olõma. Või olla, et haigõ inemine ei suta inemise kiilt är oppi, ja ei olõ vaia, et tä persekündlit hindäle keele ala nakkas topma.

Ilmaligu omma terve vana hää Võromaa är tsolknu. Kahvahtunu, värmildä, kehvä verega plätin kõlas söögi ala ja pääle. Võro keele piirkundlik erikujo, ei rohkõmbat. Toda verevaest keelepiirkunda tulõ kipõstõ kokko tõmbama naada.

Masing andsõ teile õ-tähe, eestläse. Tuu om ainumanõ poolõldõ ausalõ saad täht, mis teil om, ülejäänü varastiti kõik Võromaalt kokko. Masing tõi õ-tähe Viromaalt. Mis Viromaa? Ku Masingu õ sinnä tagasi panda, om sääl kõrraga Lääne- ja Ida-Võromaa. Kõik. Jutul lõpp.

Võro instituut piät lähembän tulõvikun Aegna saarõ pääle tükü maad ostma ja sinnä laivatii viirde suursaatkunna pistü pandma. Saatkunna kõrvalõ tulõ panda sääne paarisaameetrine suur plakat, mille pääle om kirotõt: «Olkõ no terve tulõmast Võromaalõ! Tan tulõ pruuki võro kiilt!»

Võro liinan tulõ Kreutzwaldist kipõstõ vallalõ üteldä ja timä kujo Võro pargist maaha võtta. Ilmaligu keele, võro keele piirkundligu kujo helütoroga ei saa tõistmuudu ümbre kävvü ku mõnõ vinnestäjä vai saksastajaga.

Kreutzwald oll’ Lääne-Võromaa miis. Kadrina kandist. Vot Jaigi kujjo olõs Võrolõ Kreutzwaldi uma asõmõlõ vaia. Vai Hurda Jakobi umma. Eeposõl poolõtoobitsõst Kalõvipojast ei olõ Võromaaga vähämbätki pistmist. Saksulõ miildü Kalõvipoig väega, a ku sai valmis lihtrahva trüküports 1000 raamatut, sõs tuu jäigi saisma. Joba sõs oll’ Võro inemisel mudsoga kõik kõrran.

Viil parõmb – Kreutzwaldi kujo asõmõlõ Pulga Jaani kujo. Suur nigu Molotov! Kitra üten ja pääldä kana tõsõn käen. Kõigil saas keremb… Pulga Jaan om Võromaalõ rohkõmb andnu ku Kreutzwald.

Setodõga om lihtsä, nä omma sääl Vinnemaa veere pääl veidükese mariniirünü. A omma tävveste kõrraligu inemise, käävä kõrraligult rõivin, mitte nigu kõik ülejäänü prooviabielo-Eesti.

Mis tan iks pruuvi.

Olavi Ruitlane
Ruitlasõ Olavi,
radikaal

 

 

Jaga seod artiklit